jägarikjägari|k, jägeri|k g -kuLai; jägäri|k g -kuJõhKodHlsa.kidura kasvuga, jändrik (puu); haraline, laialihoiduv (puu, põõsas, oks) jägärik [puu on madal], õksad ligi muad, `õksa täisKod; aava oksad on jägarikud; paju `põesad on jägarikud, alt nigu vänt kõver; soo pial mõni mäńni jägerik - - ja kased ka nigu jägarikudLai; `seantse va su̬u̬ jägäriku, vana `puukse aga ei kasvaHlsVrdjägärb.väike inimene (tav mees) üks veke jägarik on, ise vana mees. mõni inimene on väga veke, nigu jägarik. mis `jõudu sel jägarikul ikke onLai || „kokkusurutud, väikeseks tõmbunud“ `varvad jägärikun `suapa siden; kui minä sinu ette u̬u̬lt ei kanna, jäed `seie jägärikkuKodVrdjagarik