Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
joones joones Tõs(
`ju̬u̬nes)
Trm Äks Plt KJn; `
joones Kaa/-
is/
Pha Vll Rid Kse Kos;
juones VJg;
`juones Vai;
juanes Iis;
`joondes Var Tür;
`juondes Kei; `
ju̬u̬nis Hää korras, toimes kaig pidä `olla `juones Vai;
`joones veski Pha;
ma ole selle `tööga `ju̬u̬nes Tõs;
tüöd on `juondes Kei;
kui ta (käsikivi) joones oli, seda ma ei mäleta Äks Vrd joonen
jänes jäne|
s Kuu Jõh IisR spor, u S,
L(
jene|
s Noa)
K(-
ss Plt KJn)
Kod Hls Krk,
-ss Lüg Muh I M(-
śs Hel)
T(
jäńe|
ss)
V(-
śs),
jäni|
s R(-
ss Lüg Jõh;
jänü|
s Vai),
jäne|
ne Sa,
jän(
n)
e|
n, d́än(
n)
e|
n, d́ene|
n Lei, g -se S L HaLä Jä Plt Pil Krk V(-
si Se), -
sse RId hv Khk,
Muh spor Lä,
Tõs Hää Rap Sim I TaPõ Plt KJn M T Kan Krl Räp Se,
-sa (-
sä)
Saa Kõp Vil Hls,
-ssa Hää Vil Trv Pst,
-kse R ?
Pöi Kse HaId Amb JMd JJn ViK; (liitsõnades ka) jäne- SaLä; pl jäned Lih1. jänes (Lepus) käi juduga `siia ja `sinna, `jusku jänis `eksita `jälgi VNg; `
arga nagu jänis Vai;
ergu unega - - magab nönda et jänene `lahtiste `silmadega Khk;
kodused jänessed oo teist `moodi [kui metsjänesed] Muh;
kui jänes põegiti üle tee jooseb, sis see ei pea jälle ead tähendama Vän;
jäneksed süevad uavabu kuort. vahest `talve on uava oksad kõik jänestest näritud JMd;
väriseb iga aśsa ees kui jänese saba Tür; [inimene] nii elgas kui jänes, kui säde kohe Sim;
minä isegi õlen jäneśsid ajaman käenud Kod;
jäness lõi `aaki tagasi;
vihistab maad pidi lund nagu jäness jookseb Lai;
`peĺgäb nagu argpüks jänes Krk;
jäneśs istu maha, pane piip palame (hüütakse jänest nähes) Hel;
ilma `kaskada, küǵel nigu jäńess;
jäńest es tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen;
latsel `lahkine mokk nigu jäńessel Ran;
jäńesse`nahka müt́s Nõo;
sa‿lõt herävellä nigu jäness kadaje pohma alh, üt́s siĺm kinniʔ, tõnõ vallalõ;
mul om sääräne elu nigu jänessel, eka kõsahust ka piät `peĺgämmä Har;
jänessit um `vaĺgit ja `hahku Rõu;
jäness istuss iä pääl, lavvakõnõ pää pääl =
mõsu pink Räp;
sa heidüt nigu jäness, sul om jänese veri;
kas jäness om `sisse lännüʔ. sina püvvät jänessit (öeld irvitades sellele, kes kala ei saanud); paĺlo `pulmõ sa `lähkoh, ku jänese käävä `ḱiuhhuh;
sa olt kui tutt `kõrvoga jäneśs! (arg) Se;
glupp ku `märteba d́ännen Lei;
ku jäneseʔ huhutasõʔ [tuleb] halv suvi Lut;
hahk ~ hall jänes (Lepus europaeus) all jäness, sedä `üöldi kivejänekseks `ennemält Kuu;
`välja jänis ~ `alli jänis Lüg;
teine on suur on aĺljänes Hag;
veked allid jäneksed talvel Kad;
aĺl jäneśs ja kirjukass, `musta ja `alli Hel;
suvõl omma haha jänese `õigõ rammun;
haha jänese omma su̬u̬n ja kadajusõn, `valgõ jänese omma mõtsan Har;
valge j. (Lepus timidus) `metsäs on `valge jänis ehk `kõrve jänis Lüg;
`valge jänene o litu Mus;
`valge jänes nagu villad pial Mih; `
valge jänes, talve on ta lume`karva `valge. tema ei saa nii `kähku joosta kui si aĺl jänes Vän;
`valgõ jänese nahast saava `vä˛ega `valgõ kübäreʔ Har;
ku `valgõt jänest näit – sõ̭ss tuĺl lummõ Plv ||
fig Pabeleb nagu jänes `keskmisel `julgal (kartlikult siia-sinna vaatajast) Jõh; Sinuga vaielda või jänesega võidu jooksta on ükspuha LNg; Tõsine nagu jänes kolmanda julga peal Kul; Suab enne valmis kui jänes kolm korda aevastab Plt; Nigu jänesel peräregi takah (linnainimesele talutöö) Se | Ehmatand nagu jänes titevoodis (öeld tühise asja üle ehmatanile) VNg; Just kui jänes titevoodis (sellele, kes alati haigust kaebab) Plt; Lahe ja mahe vastus nagu jänes tite vuodis (vana naise lahkusest) Vil ||
Akkad `kahte jänest `püüdma, ei saa `ühtegi IisR; Kahejalgne jänes heinad kohjast ära söönud (vargad käinud) Saa; Kas nägid jänest tee ääres kõndimas (küsitakse vastutulijalt, kes ei tereta) Kad; Soovin sulle sääserammu ja jänese julgust Rak;
jäness on köŕdist läbi lähnud (kört on vedel) Trm; Temäle näidäti jänest (karvustati); Näe! sii joba jänessa nahan ~ Jänes kargab sell puhun joba (külmetajast) Trv; [lapsele öeld] mis jänese `li̬i̬mi sa `tõmbat nõ̭nage, ka sa maha ei või nuusade Krk;
jänestega leib segi (väriseb külmast) Se |
egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret) Lüg;
ega töö jäness pole, et eest ära jookseb Lai | (ekskrementeerimisest) jänest `laskma Kuu;
jänest `küütima Jõh;
jänest küt́tima Mär; Kükk jänest Amb | (arast inimesest) tegin jänest, `viskasin maha, ma oli `maantee `varjus Vll;
Jänesse süda sihen Tõs; Oh sa va jänesse süda Hls;
Küll õli jänessenahk, `pelgäb Kod;
jänes põues ~ püksis Mihel oli jänes püksis Emm;
Jänes poolest saadik põuen Krk;
jänesekäpp ~ jänesenahk põues ~ püksis, ~ seljas ~ pihas käib `eide `selja taga jänekse nahk `poues Hlj; Ära pea jänese nahka põues Ris; Ise mees aga jänesenahk põues Tür;
jänessenahk püksin, väriseb ja tudiseb Kod;
aral on jänese nahk põues Lai;
kurat, nail mihil om õks jänesenahk pihan van ~
põuõn u;
mi˽poisil oĺl ka jänese nahk püksen et noo om mul ka mineḱ [nekrutiks] Har;
jänese pood ~ kool (mets, võsa) Jänese poest raudrahaga obuse-erkust ostma (võsast noaga vitsa lõikama) Hää;
piab jänekse`puodi minema, jäneksepuest `tuoma urva`plaastert [lapsele] JJn; Ostasin jänekse puest (tõin metsast) Rak;
Poiss läheb lepikusse jänesse kooli Trm;
ku `juhtub, et `vällä lääb ja `piitsa ei ole, siis saab jänesepoest `osta Krk Vrd jaaniss2. fig a. osaline (jõuluaegses) osavusmängus, kes püüab kahe mängija poolt lahti hoitavast nöörsilmusest läbi hüpata kui need kaks `jöutsid köie aasa `kinni tömmata, siis `poodi jänene üles `parde `jalgu poolt otsast Kaa;
jäneśsit `püüd́mä;
`hoitkõ ti silmust, ma olõ jäneśsest Se ||
õlgedest v rätist tehtud kuju –
Phl Pst b. arg inimene `vaata kus jänes, ei `julge ära `rääkida Plt; Ole pois! Ära ole jänes!
Hel;
oled sa üits jäńess küll Ran c. piletita reisija –
Emm d. väike linapeo, mis pärast leotamist maha istutatakse lina jänessed issutatse maha. vanass `testi suured pihud, nüid tieväd `veiksed jänessed Kod e. vahune lainehari v lainetus meri tieb jäniksi:
`lained ei olegi `suured, aga vahotavad. `arja on `valge ja `murrab Vai;
juba jänesed meres Hää;
küll on `kange tuul, meri kõik jänekses JõeK f. (leeme) aur las jäness `vällä joosta supi seest Krk g. trääs küll ma `näitan sulle vene jänest – evoo· Ksi