[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

juurima `juurima, (ma) juuri(n) eP(`juuŕ|mä Mar, -ma KJn; `juurma Kod), (ma) `juurin R(-maie Lüg); `juur|ma, (ma) juuri Krk(-me) Ran Nõo Kam San(-me) Plv(juuŕ-)
1. juurtega üles tõmbamaa. (puid, kände jne) juurtega välja võtma Tegi `õksidest alet, `juuris `kändusi üles ja põletas neid; `kresla puud, maast `juuritud kõverikkud puud, ei õle `painatud Lüg; `pitkamissi juuritasse `pöldu `juure Khk; `juurisin uut maad. `võt́sin `juurisin üsna `suuri `kaśki ja paiosi maha Mär; aŕksahal olid juuritud otsad Vig; jalast ei kallatud, metsast juuriti, olid `kasvand kohe Nis; olid `metsa `juurind, tahavad vist `põldu lisast teha või Amb; küll on täna `kange tuul. küll see juurib nüid metsas puid pikali maha Lai; `väike võsa mes `kasvi, toda es `saagi `juuri, `raoti pääld maha, künneti üless; mättä `kirvega `raoti juured `valla, tu̬u̬ `oĺli `juurmine Ran; juuritud jalas kõverast puust väljaraiutud jalas juurit ~ `kasvand jalas Rei; juuritud jalased ise kasuvad `metsas, juurdega tükkis raiutasse üles Mar; juuritud jalased ei saand nii ilusa kõberdusega Vän; kõige vanemal aeal on old juuritud jalased Kei; saarepuust ei `leidnud juuritud jalast; kakskümmend kolmkümmend `aastat tagasi oli juuritud jalastest tehtud regi einavedu tarvis suvel Trm b. (otra) õsuma odrad tömmeti rikkund sirbiga, tömmeti juurdega üles. `eeti odre `juurida Khk; odra tükk oli pisem, selle pärast et sirbiga juuriti Kär; `ohra olen ma `juurinud pośtivahe ise. võta `tõmba aina juurina ülesse, pane sideme `piale. talumehed ei `juurind, `leikasivad `sirpidega KuuK c. muudest taimedest ega `uusi karduleid nii pia juuritud Kei; `juurisin eina siest rohi, sai kiedetud `tuorest piast rohud ää, vihast piast jõin Jür || `verku `juurima (sügavast merepõhjast vedama) Kuu || fig Juuritud püksid (püksid saabaste peal) Amb
2. uurima Temä kui juurma nakab siss temä ei jätä enne kui täl väĺlä on juuritu ja selgusele jõudnu Nõo; ma‿vil juuri `perrä noid vannu `aśju, vannu kõnõkit Se