juurde`juurdeJõeKuuJõhMärKseAudSaaKeiKuuKJäKadSimTaPõVlPõuTrvVõn (Rõhutus asendis jurde ~ juurde.) I.adv(koos verbiga moodustab sag ühendverbi) 1. lähedale, ligi, lähikonda pannakse `miski eredad `värvi tups onge `külge, et siis sie mielitab kala `juurdeJõe; `seisid seal poe ees, ma läksin `juurde akkasin rääkimaMär 2. ühes, kaasa, ligi `mõisas jo `käidud joo - - no neile `pandud jo kot́t `juurde jaPee; `juurde ei panda kedägi [surnule], kõik jäeb mahaKod; `pańni kaelakot́iga karjatselle pruukośti levä `juurdeKJn 3. külge jahud võtavad nagu natuke läpastand aisu `juurdeKad || figEllil paistab ka jälle juurde jäänd olavad (s.t on rase) Kaa 4. lisaks; rohkem kui eest täis oo, sis saab lõngapoomist `juurde `lastudAud; Tee kaks niit juurde [kangale] Amb; jätkutan `aeda `juurde viel, tien pikemaksJMd; kui lõng jääb väga `pieneks, siis tõmmatakse `kuonlast `juurdeSim; tahan ike `juurde `saadaIis; vahest tugi `teibid pannasse ka sinna `juurdeKsi II.postp 1. [kellegi, millegi] lähedale, ligi; [kellegi] seltsi; lähikonda; kuhugile, millenigi tämä tuli minu `juurdeKse; vana tui saab igatahes nende `puegade `juurde ~ `juureAmb; napilt neli kilu`mietri kiriku `juurdeKoe; `kondab aga `pialegi ühe juurest teise `juurdeKad; rönisin käpili ukse `juurdeSim; ma tahan isä `juurde `minnäKod; ise võt́tis rikkuse pärast vana naese ja siis tikkus noorte `juurdePil 2. [kellegi] poole (elama, teenima, visiidile, jutule, asjaõiendusele) ma ikke `viisin ema oma `juurde kaaJõh; läks lehmaga puĺli `juurdeMär; õpetaja `juurdeSaa; läks arsti `juurdeKei; läks tüdrukute `juurdeLai; ja siis `lauba läksime õpetaja jurde lugemaKõp 3. [millegi] kõrvale, [millegagi] koos suure pika `tiisliga läks [harkader] `sinna ärja ikke `juurdeKuu; tegi sedasi paas `sousti kardulistele `juurdeAmb; kasuka `juurde käisivad püksid ja pinsakas või prakkPlt Vrdiilu, juure