[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

juuksed pl `juuksed R Jäm Khk Mus ?Pha Hi spor, ? u L, Ha ViK I Ksi Plt; `juu|sed (spor juused) S(-sõd Khn) L Nis Juu Ann Tür Plt Kõp; `juu|se Hls Krk Hel, -sõʔ Võn Krl Har; `juussed ?Khk Muh Mär Vig Tõs ?Koe Ksi Plt TMr; `juus|se M(excl Krk) T(- Nõo Võn Ote San, -sõʔ San) Urv Krl/-sõʔ/; `iuksed R(h- Kuu) Jäm(iuksed); `iused Jäm Ans(iused) Khk(h-); `iusse van Nõo; `hius (s) õʔ V(`d́õu|ssõʔ (`d́ou-), `joussõ, `juusseʔ Lei); g pl `juus|te hv R, eP(- Khn) M TLä TMr Kam Krl; juuste spor eP, Krk Puh; `juukste Rei(`juukseste) Noa Mär Juu Tür VJg; juukste Vll Kod; `juuksi|de Lüg Jõh, -te Kod; `iuste Kuu/h-/ Hlj Lüg Jäm Ans(iuste) Khk(h-); `hius(s)i|de VId(-di, -dõ Se), `juussõidõ Har; `d́ou|ššidõ (d́õu-) Lei; `iuksi Vai; n juuks Kuu Lüg Jõh Khk Noa Rid Mär JJn Trm Lai; juukses Rei Ris Kod(juukse); juus Jäm Pha Muh Emm Rei L(juuses Mar) JMd Plt Hls ?Võn Har; juuss Vig Hää ?Koe Ksi Plt KJn Trv Krk Hel TLä Võn Kam Ote Rõn San VLä Lei; juuśs San Krl Har; ius Ans Khk; iuss van Nõo; hiu(ss) (-śs) V(d́ouss Lei)
1. a. hrl pl inimese pead katvad karvad `hiuksed `purgati `lahti ja; `Hiuste `püöränüs Kuu; `Iuksed vanussis ~ `pampalas ~ `sankalas; `Käuras `iustega; üks `allis juuks pääs; `juukse `tüŋŋäd `püsti Lüg; säkkäräs `juuksed Jõh; ühekorra kεisid naistel liiad `juused, nee olid vaĺts `juused Khk; `juusid palmitsema; Juused on nii `lahti, ega kord kui sa soed, suur karva unnikas jääb moha Pöi; `juussed naa `sargas ja `sarves (tükkis, segamini) Muh; kimaras ~ kähärad `juused; `juuksed palistame `kinne Käi; `krässos `juused Mar; `juussed oo ää `paatund Vig; vanadel mestel olid pikad `juused kaelast saadik; kui kirikusse läksid, siis noorikud `kammisid `juused seĺla `peale `lahti Mih; `juused sakkus, `sassis Tõs; `juused olid taga `nuias Aud; `juused `nuutis PJg; kõva vesi teeb `juused `tihkess, `pehme vesi `lahkess Hää; `juused on vanund - - `puĺtsind; `juuse töegus Juu; ei temal õle mitte `juukse udet pias Kad; naised `põimisid `juuksed let́ti; mõnel on paksud `juuksed, mõnel õredad ~ arvad; `juukse piire oli kesk piad Sim; kaks `aĺli juukset piän Kod; pisike ja pehme juuks nigu vill; `valged `juuksed kui lina pihu Lai; noorel kuul lõigatasse, piiratasse lastel `juusid; `ruuged `juussed; `juusse kahlud tuule käes laiali Plt; `juustel aias lahk `sisse; `juusse om ära täkerted Pst; `juuse `valla pähän, tulev puha pääst Hls; suiu `juuse lahess; `juuse ku irenti, arva ja lühikse; kellel karre juuss, sel om pää `pehme ja `tarkust paĺlu sehen. kellel `pehme juuss, sel om kõva pää; `süńdunu `juuse (vastsündinu juuksed) Krk; `pehmed `juussed, ää `süämega inimene. kui kareda `juussed, siss kurja `süämega; vanast es ole `valla `juussit. `taade `kukru `pääle kääneti; suure `juusse pään; lokin `juussed; säbu `juussed Ran; `juusse ärä tilbatedu; käänä `juusse `juńni Ote; pää taht sugidõ, `juussõ omma är˽vad́sunuvõ San; pruudil hiuśs oĺ palmikun, lińt pant pääle Kan; lõigatu `juusõgõ Krl; üldäss et tu̬u̬l om hää elu kel suuŕ juuśs om; mul om juuss `väega pikäss kasunuʔ, vaia `laskõ maha pükäʔ. muud́u t́akõlduss välläʔ Har || kalepea (sulemoodi valgete õitega rohi) `juuksed akkavad koa inimesele `külge Kse b. fig `Iuksed ku | muna`rõuge, ilusad `kulla`karva `iuksed; ~ `lipled, `arvad `iuksed; ~ vieligu linad (valged); `iuksed ku `lipsud pääs (hõredad) Lüg; `Juuksed `allid kui õbe Jõh; `Juuksed `turris `püsti nigu sia `arjassed IisR; `Iused kut raadid Khk; Suol oo juused kui Kesse mets (sassis) Han; Juuksed nagu sasse kuhe PJg; `juuksed ommoko nagu aokubu; pitkäd `valged `juuksed juśku lumi Kod; `kangest mustad `juuksed nii kui pigi ~ süsi Lai; Juusse ku kadaja põõsass ~ lõo poea; Juusse musta ku ronga sule ~ valge ku lina ~ punatse ku rebäse Trv; `valge `juuse ku kulu Krk; Juusse ku rotisaba ~ mõts pään Hel; `juusse om sul ku assaku Ran; juuss nigu linakolga `valge Puh; Juusse nigu obese lakk Nõo; Paks hiuss ku vilt pääh; Pikk ku vennepapi hiuss Räp || `Juuksed `allid, aga kurat ribije vahel; `Hiuksed `haiged – `üöldi kui pää `pohmellis oli; Punased `hiuksed ja kadajad ei `kasva hüä maa pääl Kuu; (naisest) Pikkad `iuksed, lühike aru Lüg; pikad `juused ja `kerge meel Var; Piḱk hiuss, lühükene mi̬i̬ĺ Rõu Vrd ibuksed
2. (haigus) hius sõrmõh, mädäness sõrmõ ots Lut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur