jutik1juti|k (jut́i|k) Saa/-tt-/ HelRõnPlv, g -kuHääKodTrvPuhNõoKamOte(n jut́k) SanKrlSe, -guUrvKrlLut, -keKodRanOte, -gõRõuVasSe, pl -kõʔRäp, g -gaHarRõuVas; jut́k all `jut́kõlõSe 1.a. = jutiline `Sissekoe viga, värm ei ole `ühtlaselt läbi käinu, jut́ikusi tekkisi ja `körtisi küll `nähtuHää; b. heleda v tumeda seljajoonega (hv lapiliste külgedega) [veis]; sellise veise nimi ärg one küit, lehem one jut́ik, jut́t seĺjä piälKod; Jutik `oĺli `valge säĺläga lehm, üle säĺlä läits `valge jut́tRan; kui paik`külgiga `oĺle siss oĺl jutikPlv; jut́ik häŕg; jutigõʔ lehmäʔ; ma ośti jut́igõSe; [loom] esi määne verrev ali must, säĺg `valgõ jut́ikLutVrdjutikanõ, juto1 2.hrl plVastseliina kihelkonna elanike pilkenimi `Vahtsõliina jutigõʔ. `Vahtsõliina rahvast õks sõimati, noil oĺl kaaruśk ummõld [pikk-kuuele] Rõu; Orava jutigõʔVas