jupka n, g jupkaMärVigKsePäsporK, IMPuhRõnOteSanKanUrvPlv; jupka g `jupkaIis; n, g `jupkaRJämKhkVarTõsAudSaaHagJuuIisTrmLaiTrvHelVõnSanV; n, g `juupkaSe; jopkaRan; `jopkuhumRid 1. seelik, alusseelik `jupkad ka olivad `triipulised ja sis pisa·ts ja pisa·`t́side pial s‿olivad `paeladIisR; sieliku jupkaVJg; mis olli pidamise `rõiva, nu̬u̬ olliva jupka, mis parambast olli tetu, nu̬u̬ olliva undrukuOte; vanast oĺl pruńts, nüüd üldäss iks `uńdruk ja jupkaKan; Laia ummõĺdi kokko, tu̬u̬t `pańti ala, päält voĺditi ärʔ, `värdli `pańti pääle - - nii `oĺligi `jupka käenUrv; ma panõ `jupka `ümbrellePlv; `juupka śjo om poolõni kihäni kabõhiisil, pääl om sarahvan; harvakult oĺl `juupkit, ku inemine‿m penükene ku ru̬u̬sk, sõ̭ss köüt `juupka ümbre `perseSeVrdjudska 2. jope, poolpalitu; (meeste)kuub; lühike üleriie jupkadel o ikka krae peal kaMär; jupka oo pintsaka `moodi; lühike riie nagu jupka `seĺgasKse; `jupkel oo villad all, poolest reiest saadik; talve kandasse `jupkasiVar; riietest `väĺla `kasvand, pinsak nagu jupka teiselKoe || meeste kampsun mehil omma `juupka päälSeVrdjupa2, jupkakuub