jumala|sõnapiibel, vaimulik kirjandus; palve-, pühakirjasõnad; palvetund, jumalateenistus tanu õli jumala sõnaga pähe `pandud. sedä ei `tõhtind `puutuda; `käisima iga kuu jumala sõnalLüg; [preester] tegi `jutlust `kantslis jumala sõna loeb ja palub `rahva eesPöi; jumalasöna öppetusRis; kui jumala sõna soab üle käind, eks siis ole naene käeJuu; kui soad jumalasõna lugeda siis kaub [painaja] ääKad; jumalasõna raamatPlt; loe tal issämeiek `pääle, sõss om jumale sõna üle käünü, sõss ei saa kuri änäp võimustKrk; miiʔ majan liigutõdass vi̬i̬ĺ õks jumalõ sõnna, vai `harva mõ̭ni`kõrtki, a˽muial ele ma `konhki `kuuldanuHar; Asi om nii hull, et ei avida jutt egaʔ jumala sõnaVasVrdjumalasana