jugu n, g juguVarTrmKod(jugo) KJn; jugu-KJnHelRanNõoHar(juku-); juko-Räp; ju̬u̬-Krk(maast juuritud) looduslikult kõvera otsaga puu; sellest valmistatud tarbeese a.jugu piaga regiTrm; kase puuss võid kua tehä [reejalase], ku jugo kätte suad; `tu̬u̬di kase jugoKod; ju̬u̬regiKrkb. = jugujalas paĺgikelgud oo enämäss kõik jugudega; koropi jalassed `paerga kõik jugodKod || toobri, veenõu vedamise jalas jugu `tehti nagu ree jalas ja `pandi `toobri `alla, juguga `toodi vettVarVrdjukupoissc. = jugupiip jugo vaŕs, jugo kahaKodd. adrakurg adra jugud one `natke kõverad, on metsäss üles raiutud ju̬u̬rissKod