jooberdamajooberdamaKhkMus, joobõrdam(m)aV 1. vaaruma, kõikuma (käimisel) nii `kange ölut oli, et vöttas üsna jooberdamaKhk; üks joonu mees siin kεis ja jooberdasMus; nom puŕjoh, no joobõrdass innePlvVrdjohmerdama 2. purjutama; jooma Hulgus päle `ilma peten ja joobõrdasUrv; mul poiss käve jälʔ joobõrdamah; oĺl mito `päivä joobõrdamise päälPlv || hulkuma, asjata aega viitma kõńd ja joobõrdass; joobõrdass pääle siin, ei nakaʔ jo minemäRäp