jonn1jońn g jońniMärKhnAudJuuJMdSimTaPõPltKJnVilTLäOteV, g jonniKhkVllHanVarTõsHääSaaMTLäSanKrlVasRäpSe; jonn g `jonniR(n `jonniVai) 1. kius, kangekaelsus; jonnimine Jonn on jumalast `luodudKuu; poiss `jonni täüssHlj; Mina oma `jonni ei jättäJõh; jońni pärast ta kohe ei tulnud `siiaMär; `jońni täis nagu Karja Mari veis – nisusse ei saa, rukkisse ei lähäJuu; `jonni ja oma `kangust täisJMd; ajab taga `tühja `jońniIis; Koer jättab ennem kondi järele, kui sina oma jonniHls; neil om jońn vanast sehen joKrk; ei jätä oma `jonni, kas vai nui poolessRan; na ommaʔ tõne tõsõgõ jonnin; latsel om suur jońnKrl; jońni peräst tennüʔPlv; Ei tä umma jonne jätäRäp; jonni ajama ~ vedamajonnima ajab oma `jonni, ei jättä järele `enne kui saabLüg; älä aja nii pali oma `jonniVai; kes oma `jońni aeab, sie on `kange`kaelne inimeneSim; latsele andass `lapsu `perse `pääle, kui laits `jonni aabNõo; vedä nigu `jońniHar; Nakka saʔ mul jäll `jonni ajama, maʔ võta vitsaVas 2.ajonnakas Üks `iĺge ja jonn miesJõh; va jońn õpetaja oli, ei `saĺlind et säält aĺlikast joomas käivädPal Vrdjoni, junn4, jõnn3, jönn