jokutamajoku|tamaJämTrmLaiRõu, jok(k)utamaIisR, joko|tamaKodSe(`joktama), -tam(m)aUrv 1. kogelema, kokutama mõni inimene jokutab, ei sua iast `riaki, ta jokutas jo `lapses `kangestTrm; nuared kuked jokotavad laalta; ilos tüdrik õli ja läks jokotajaleKod; kes joga keelega oli, et ei `saantki paremast, see jokutabLai; jokutaja keelegaʔ; mis sa jokotat, kui sa ei kõ̭nõlõʔSeVrdjokutõllõma, jukutamma 2. logelema, tühja asjaga aega viitma Tiä olõs võinu˽`parral aol aśja˽kokku `pandaʔ, olnu üt́s vedämine, mis jaoss sõ̭ss nii jokutadaʔUrv; Misa sääl jokutat kusa jo tulõma saa õiʔRõu