jobutamajobu|tamaMärPäKoeSJnKamOteUrvRõu, jobo|tamaRäp, -tammaVaslobisema; tühja juttu rääkima; töö juures aega viitma, jändama, vigurdama mis nad seal mud́u `tühja jobutavadMär; jobutab (peab vajalikuks) kirudaTor; ära `viita ega jobuta, tule ruttuHää; mis sa jobutad ja `jäurad, lähme vahel minemaKoe; mes tä jobutap, ei `ütle tävveste `väĺlä, nigu vigurdab tolle sõna man; jobutass pääle, ega täl üttegi `õiget juttu ei oleKam; mis sa tan jobutad, ku sa ei `tü̬ü̬täOte; mis sä taad `tühjä juttu jobotat taahRäpVrdjoboma