[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
jandama `janda|ma, janna|ta spor L(`jandada Khn) K, Kod Äks M(-me, -te) T(-me, -te, -mõ San); `janda|m(m)a, jannada(ʔ) V(-mõ, -dõ Krl); `janda|ma Lüg, (ära) `janna Kuu
1. = jändama akkas seĺle kuuriga `jandama Juu; mis ta jäburiga nüid asjata `jandab Kad; jannasin selle adraga paar `tundi aga ei `saandki `juune KJn; Oh küll rehepessu man jannasive Hls; kui kavva sa `jandat ommetsigi sääl Hel; ala nakadu aian `jandamma Har; Nii timä nood́õ rüḱiga jannaśs kõ̭gõ sügüsekõ̭sõ; Ku sügüselt `kartoliʔ är sai `võetus ja reheʔ är `pestüs, sõ̭ss `naat́i nood́õ linnuga `jandamma Rõu; `jandaʔ, `jandaʔ, a midägi tast `väĺlä ei tulõʔ Räp
2. a. hullama, mürama, vallatlema koeraga ei või jannata, võib ammustada Hää; õle vagane, mes sa `jandad Kod; latsõtüḱü˽ muidugu `jandasõ edesitagasi San; ta‿m üt́s `jandaja, kohe ta lätt, sääl tege ta `jańti Har; `jandass väega, `mässäss nigu `hoitku (metsjänes koju tooduna); illo pidäväʔ, latsõʔ `jandasõʔ Se b. (vastassugupoolega) tegemist tegema, ümber aelema; kurameerima ja `tüt́rigu kah [litsid], kes meestega paĺlu jannassiva Ran; mes sa `jandat temäga, ku‿sa ärä ei võta, me‿sa ullutat tõist Nõo; olli üits peni, tollega ta (emane koer) jannas, `tõisi ta üteki es taha Ote; ta `poiskõsõgõ ei tohi sa jannadõ, küll mi eśs sullõ kõlvuligu mihe kae Krl; Mestega jandaja Räp Vrd jantma
3. palju rääkima; segast juttu ajama põle ta jannand kedagi, jutt oli selge veel Rid; `enni inimest ikke `jandasid, et lapsed vahetud ää Mar
1. = jändama akkas seĺle kuuriga `jandama Juu; mis ta jäburiga nüid asjata `jandab Kad; jannasin selle adraga paar `tundi aga ei `saandki `juune KJn; Oh küll rehepessu man jannasive Hls; kui kavva sa `jandat ommetsigi sääl Hel; ala nakadu aian `jandamma Har; Nii timä nood́õ rüḱiga jannaśs kõ̭gõ sügüsekõ̭sõ; Ku sügüselt `kartoliʔ är sai `võetus ja reheʔ är `pestüs, sõ̭ss `naat́i nood́õ linnuga `jandamma Rõu; `jandaʔ, `jandaʔ, a midägi tast `väĺlä ei tulõʔ Räp
2. a. hullama, mürama, vallatlema koeraga ei või jannata, võib ammustada Hää; õle vagane, mes sa `jandad Kod; latsõtüḱü˽ muidugu `jandasõ edesitagasi San; ta‿m üt́s `jandaja, kohe ta lätt, sääl tege ta `jańti Har; `jandass väega, `mässäss nigu `hoitku (metsjänes koju tooduna); illo pidäväʔ, latsõʔ `jandasõʔ Se b. (vastassugupoolega) tegemist tegema, ümber aelema; kurameerima ja `tüt́rigu kah [litsid], kes meestega paĺlu jannassiva Ran; mes sa `jandat temäga, ku‿sa ärä ei võta, me‿sa ullutat tõist Nõo; olli üits peni, tollega ta (emane koer) jannas, `tõisi ta üteki es taha Ote; ta `poiskõsõgõ ei tohi sa jannadõ, küll mi eśs sullõ kõlvuligu mihe kae Krl; Mestega jandaja Räp Vrd jantma
3. palju rääkima; segast juttu ajama põle ta jannand kedagi, jutt oli selge veel Rid; `enni inimest ikke `jandasid, et lapsed vahetud ää Mar
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|