jandama`janda|ma, janna|tasporL(`jandadaKhn) K, KodÄksM(-me, -te) T(-me, -te, -mõSan); `janda|m(m)a, jannada(ʔ) V(-mõ, -dõKrl); `janda|maLüg, (ära) `jannaKuu 1. = jändama akkas seĺle kuuriga `jandamaJuu; mis ta jäburiga nüid asjata `jandabKad; jannasin selle adraga paar `tundi aga ei `saandki `juuneKJn; Oh küll rehepessu man jannasiveHls; kui kavva sa `jandat ommetsigi säälHel; ala nakadu aian `jandammaHar; Nii timä nood́õ rüḱiga jannaśs kõ̭gõ sügüsekõ̭sõ; Ku sügüselt `kartoliʔ är sai `võetus ja reheʔ är `pestüs, sõ̭ss `naat́i nood́õ linnuga `jandammaRõu; `jandaʔ, `jandaʔ, a midägi tast `väĺlä ei tulõʔRäp 2. a. hullama, mürama, vallatlema koeraga ei või jannata, võib ammustadaHää; õle vagane, mes sa `jandadKod; latsõtüḱü˽ muidugu `jandasõ edesitagasiSan; ta‿m üt́s `jandaja, kohe ta lätt, sääl tege ta `jańtiHar; `jandass väega, `mässäss nigu `hoitku (metsjänes koju tooduna); illo pidäväʔ, latsõʔ `jandasõʔSeb. (vastassugupoolega) tegemist tegema, ümber aelema; kurameerima ja `tüt́rigu kah [litsid], kes meestega paĺlu jannassivaRan; mes sa `jandat temäga, ku‿sa ärä ei võta, me‿sa ullutat tõistNõo; olli üits peni, tollega ta (emane koer) jannas, `tõisi ta üteki es tahaOte; ta `poiskõsõgõ ei tohi sa jannadõ, küll mi eśs sullõ kõlvuligu mihe kaeKrl; Mestega jandajaRäpVrdjantma 3. palju rääkima; segast juttu ajama põle ta jannand kedagi, jutt oli selge veelRid; `enni inimest ikke `jandasid, et lapsed vahetud ääMar