jalustjalustKuuLügJõhIisRJämKaaPöiMarMärKhnHääJuuKosJJnVMrVJgSimSJnHlsKrkRanNõoHar, jalussKod; jalostLNgKulKan; jälustEmmRei(jalgade) eest, juurest; figtülist, segamast mene jalust menema, midä sa siin vahid; kasi jalustLüg; Pane see sööma katel siit jalust ääPöi; Kasi ramp jälust εεEmm; mis kurjavaemu `kalkarid siin ies on, korjake nad jalust äraSim; kõiss lõpevad pääväd, et suan minä jaluss äräKod; võta tu̬u̬ vitsaraag jalost ülessKan; jalust ära jalad haiged vilets, jalust ääJJn; [lehm] jäi jalust äraTür; ta on `vuodis kohe, jäi jalust äraVMr; jaluss õli ärä, ei sua nud käedäKod; jalust maha [võtma] kukkuma panema küll sääl on tigedad `kuerad, võttavad kõhe jalust mahaLüg; vahest akkab oks `jalgu `kińni, se `võt́tis nõnna jalust mahaJuu; löön su jalust mahaLai; ku hopõń lätt, jalust satass mahaʔ vai kumastass Har || figkäsist jalust [seotud ~ kinni] ta on kua käsist-jalust `tüöga `siutudVMr; `terve pääva ole tema pärast käsist jalust `siutudSim; ma oli nende man käsist jalust `kinni, ma ei saa kohekil `liikuKrk || täielikult naene võta `naabri talust, seda tunned käsist jalustSJn; ei käsist ega jalust üldsegi mitte ei `joua käsist ega jalustKuu; ei saa käsist ega jalust edesiMar; ei peast ega jalust mitte sugugi on igäväne `nühkämüs, ei `pääse päist ei jalustKuu; ei saa peast ega jalust edassi, rukis nii `kangeste maasMär Vrdjalgust