[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

jahvama `jahvama jahvata Khk Kaa Vll Muh Vig Var Pä( `jahpa- Mih Vän) Hag Kos Jür KJn hv Puh; `jahva|ma, -da Kuu Kse Juu; jahama Khn; javama Lüg Jõh IisR I; jahu|ma Sa Muh Hi Rid Khn, -me Hls, da-inf `jahva, (ma) jahva Saa Krk; jahoma LNg Mar; jähuma Emm; `jauhma, `jauh(h)aʔ, (ma) jahva ~ jauha V (`jahvma, imps jahvõti Krl; `jauhvma, `jauhvaʔ Har; jauhtaʔ [Plv], `jauhtaʔ Se, jauhhõ Lut; ipf [nad] jahiva, imps jaahõtass Räp); `joh(v)ma, (ma) jo(h)va, da-inf `d́ohvu Lei
1. (käsikivil) jahvatama, jahu(ks) tegema; peenestama magesid jahuti ning sigadele jahuti kui tuult es ole Khk; `jahvamise kivid, nendega jahvati Kaa; üks inimene `olli omingu akan [käsikiviga] jahuma, see jahus siis niipalju et `õhtaks sai perele `putru `keeta Muh; Loomade vilja jähudi kodu Emm; `tahtsin `veskele `jahvama minnä, lebä jahud oo `otses üsnä Vig; läks käsikiviga ljõnnasi jahama Khn; ta pidi sigadele `einu `jahvama Vän; Kana sü̬ü̬b `liiva, sis kilipugu `äśti `jahvab Hää; `veśkil javetud kama ei õllud nõnna üvä ku käsikivigä Kod; jutt joosep, ku `tatra `veśki jahvap Krk; mul om `jauhmise kõrd pia käen Har; türgü upe jaahõtass kohvist Räp || fig jummaĺ jauhh (müristamisest) Lut || hõõruma, ära kulutama [puuteljevankri rummus oli kaks raudrõngast] muidu ei piaʔ, jauh tu̬u̬ rommu ärä Har || karvustama, tutistama siis javeti piäd jälle. `võet́i piä laess `kińni ja javeti `juuksid pidi Kod || fig arast inimesest kas nüid püksid jähuvad `püili Emm
2. linavarsi murdma, linu, vilja masindama lina˽kuivati ärʔ, sõ̭ss `naat́i koĺgidsõga `jauhma. ku är˽sai jahvõtuss, sõ̭ss rabatiʔ Krl; meil om vaia `täämbä linaʔ üless paŕsilõ kuiuma pandaʔ, ma taha linnu nakada `jauhvma; ku pühäbä [vilja] `jauhvmist ei tulõ, siss Jaań vaia `marja `saata Har || läbi lihamasina ajama mass ka jahvõtass välläʔ, aiass läbi masina; jahvõt liha (hakkliha) Har
3. fig (peeneks) närima; (pidevalt) sööma `ambad `jahvavad kut siad sööks `ratsed `tuhlid Khk; rot́t oo puhas `aśta pealt villa ää jahond Mar
4. fig lobisema, latrama, tüütuseni rääkima jahuvad `pεεle oma mokkadega Jäm; mis sa jahud säl nii `palju, pea parem oma suu Rei; ma ole `soole küll jahond sii Mar; mis sa `jahvad alati enese `suuga Hag; taal ei püüsü ta suu paigal mitte üt́s kipõn, muud́u jauhh pääle nigu üt́s tuulõ`veśki Har; Taal inemisel ta ki̬i̬ĺ jauh külʔ ütest tüḱüst Rõu; tõõnõ jauhh keelega paĺlo, a `hindäst tegijät olõki‿iʔ; mõista‿aai sullõ inäp midäge kõnõldaʔ, jauha˽pääle kui `valgõt `häŕgä (st lõputa juttu) Se; omma kiilt johve Lei || nurru lööma kass jahub Rei
5. fig uimane olema; uimaseks, segaseks tegema; eksitama pεε jahub `otsas Jäm; sii jahub pεε εε Khk; Paksu `uõga jahus sedäsi ää, et ususs enäm `kumpaśsi kuamtõ Khn