jahunejahu|ne g -seReP(jaho-L, jähu-Emm), g -tsesporL(-tsõKhn), MTLä; n -nõ g -dsõV, g -tsõSan; jauhu|nõ,jahva|nõ g -dsõSe 1. a. jahuga koos, kaetud jahune `justkui `veskilt tuldLüg; jöki selg sugend jahuseksKhk; [leib] pannakse jahuse labidaga `ahjuMär; jahune nagu `möldre mat́sVig; käe om jahutseKrk; `pi̬i̬nü `su̬u̬rma omma `väega jahudsõʔHarb. jahurikas, jahu sisaldav [hobusel] suu ühnä soriseb jahosest veestMar; tei `põrssilõ hää jahudsõ söögiPlv; jauhunõ ju̬u̬ḱSe || figpeast segi Sa oled ka jahune; Ma oli nii jahune, et äi `oskand metsast tee `pεεle `tullaKaa 2. mure, pehme [kartul]; tuhkjas [lumi, tee] jahone ea magos õunMar; Vesitse aaga oo vesitsed `tuhlid, aga tanav`aasta oo jahutsedHan; `siĺmiga `kartohli omma ka `väega jahudsõʔ ja magusaʔHar; jahunõ tiiSeVrdjahujas, jahukas, jahuline