jahtima`jahti|maR(-maieLüg) SaReiL([ta] jahebTõsPJgTor) KTrm, -meHls; `jah́timaAud; `jahtmaTLäVõn; `jah́t|maKhnKod(`jaśt-) SanV, -meKrkHel; (ma) jahin; `jähtima, (ma) jähinMuhEmm 1. küttima, jahti pidama Rebasi ja untisi voib aesta ümber jähtida, nende keelu poleEmm; läks `uńti `jahtimaTor; rebäsit ka jahitass, nu̬u̬ om ka alva loomaNõo || figMees oli igavene kaabak, ainuld jähtis vöörud naisiEmm; lehm jahib, otsib `puĺliVJg 2. jändama, pidevalt millegagi v kellegagi tegelema; pusima, vaeva nägema, õiendama, sekeldama; mässama, hullama, vallatlema mis sa jahid sial ni `kavva, kui et tuleVai; mis sa jahid loomaga, lase sööb köhu täisKhk; mis sa peass selle tüdrekuga `jahtimaTor; ma‿i soa kiriku, ma jahin sis lastegaJuu; `kuśki ei sü̬ü̬, muku jahib ja `ullabKod; siin ma jahi tage (kindaga), ei saa mitti üless kudadeKrk; kui veri jahib, siss näed seräst siĺmä viirastustRan; küll ma olen temäga `jahtnu, aga targass ta ike ei saaNõo; tśura `tütriguga `jaht́vaSeVrdjahtlõma