jah 1. mööndussõna a. (vastuses küsimusele välj nõusolekut, jaatust; ant ei) kas jah vai ei?Vai; onss ta kodu? – jahJäm; [Kas ette ka midagi pandi pruudile?] jah‿jah, suur `valge põll ehk kiri põllPöi; [Kas mõis härgi nuumas ka?] jah, `mõisas nuumati kaRap; [Ise õmblesid särgi?] jah jah, ega meil siis rätsepaid oldAmb; jah, ma lää koheKrk; kas käńksepp kodu? – kodu jahTMr; sa nakat noʔ siss väist higuma? – jah, mul om tsiku `tapma mineḱHar; kas tulõt? – jahRõu || jaa-sõna, nõusolek abielluda sa olet jah `kostand elost ajastLüg; Siis ikka `ütles jah ää - - jah on ju see laulatuse kinnitusPöib. (mingit väidet kinnitavalt, rõhutavalt) küll, tõepoolest; no, küllap ah sie vist oli lehes, sie vist oli lehes jahJõh; kiitsakas kädistab jah sedasiVll; jaah, olid jah küll need parunid metsalestKir; sedasi oli `enne jah, kui ma laps olin allesNis; nisuke veke [nisu] uńtjalg. jah ei tia, miks tal‿s nisuke nimi oliAmb; ennem jah ei raat́situd `süia ega magadaJJn; latse pillike läits katik jahTrv; tu̬u̬ oĺl kah nigu `tohmań jah, tu `rätsepKam; Jah, tü̬ü̬st ess saa˽viländUrv; tu um nii jah, et kat́s munna ta munõvat jahPlv; jaha jah idjah‿a jah, ta ju `katkineMuh; jah ja `aamen(öeld kinnitavalt, nõustuvalt) Hääc. (välj kahtlust, uskumatust, halvustavat hoiakut) sa jah `mötle, suurelt maalt tulnd `seie `tarkust `otsimeAns; jah kis seda elu `aśsa jõuab`kõiki `reakiRap; jah temäst nüüd minejat saabTrv; jah, temä nüid `ütless, ei `ütle temäKrk 2. jah ja a. (lause v poolelijääva mõttekäigu lõpul) ma mäletan sin oli sesa·mmune saun oli jah ja kaks surnud oli korraga tuas ja vanad inimesed olivad mõlemad jah ja - - ja kaks puu`särki oli tuas jah jaRak; tal olli sõss kolm tüdärt jah ja poig jaKrkb. (iseseisva lause algul, eelmist mõttekäiku siduvalt) `kit́sesit oĺl `kümme tüḱki. jah ja tuĺliva sedä ti̬i̬d‿müdä ülessTMr; ja `keśvi oĺl tõnõ vakamaa ja `kaara tõne. jah ja‿ss kolmass olli `kartulRõnVrdahah, jaa1, jaah, jahki