jadajadaKrjVõnHel, g jadaLügJämMarVarKhnKuuKKod; g jaaJämAnsKhkKäiRei(g jaja) RidVar(g jaja) TõsKhnHääTrvRäp; n, g jädasporS, Rid, g jää (jεε, jäa, jäe, [j]ea) S(sporjäja, jäea) MihAudHää 1. a. rida, rivi, viirg üks aki jada lähäb põllul õtsass õtsaniKod; üts jada linna om ära kakutVõn; Olõ `pańte ilosahe jatta, jaast `vi̬i̬d́e `küünüRäp || joon, kriips `tõmma jada konksogaKod || paljaks jäänud vööt, näit haavaarmi kohal juustes, vee ülevoolamise kohal põllul v heinamaal; kudumisvea tõttu kangasse tekkinud triip v üksik välja paistev lõng – KuuK || teerada siält lähäb jada üle eenamuKodb. püüniserida meres `ankrud õlid kahes jada `õtsasLüg; mihed jähid `öösseks jaa `juureJäm; toŕm `peksas jäa `lammuMus; iladega `lasti võrgud `merre `ööse, suured jädad `ollid ühnaMuh; lasimi jää `sisseEmm; jada `piäle pannakse need märgid, muidu ei leia ülesseVar; `Mjõtmõs jaas mut́id siss, üheskohast `trehväb ikka; Ühe jaa `võrka `jätsime üe`põtkuKhn; kuus `võrku ja kaksteist `võrku, kudas `ki̬i̬gi kord jäda on; Lobi on jaa märk - - et teised selle jaal pääl ei laseHää; mõrra jadaTrvVrdjaht3 2. peenar, vagu roek`erned pistetaste jaa `pεεleJäm; `tuhli jäädAns; `taime jäjad; pisike jäea ots siis vahest ikka sai maha `tehtud [kapsaid] Kaa; kolmkümmend `ämbrid vett vädasi jädade `peale; porgandi jäda; jää vaheVll; Kanad on jäea nönda segamine pöörndPöi; `lõike ja `kaapsu jäedMuh; Meil oli mjõtu jada `kuastu muasKhn