[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
ivama ivama R(-ie Lüg) Mär HMd HaId Amb Ann Koe VJg Sim IisK Iis TaPõ Plt KJn Kam, ib- HaLo; ivämä Lüg KJn TLä
1. (seemne)teri välja peksma või puhastama a. ivasid välja peksma või poetama päid ivati, puu labida `õtsaga `riista sies. riialuse põrandal ivati obosega ka Lüg; `Lapsena sai rukkiteri `piadest ivada; `Käisime salaja `erne `aasa `kallal `erni ivamas IisR; kui põhud juba puestatud, siis ibatakse veel `ohri, et ibad `väĺla lähvad [peadest] Nis; Ivamisega (teistkordsel vardaga peksmisel) tulid peadest välja veel sinna jäänud terad KuuK; [odrapeade] ivamine oli enne sabamist Sim; nisu kua ivati - - nisu teräl one `niske tupp `ümber. tambiga ivasima [teri välja]; ku one kuppa vi̬i̬l ulgan [linaseemneil], siis ivatasse vi̬i̬l `vankrigä Kod b. odraohteid kõrvaldama kui õlid juo õled kõik ärä `võetud noh siis `jälle ivasivad sedä [odra]pahmast; kui rei on `peksetud ja obosed `talluvad õkkad maha `õtril, siis obosed ivavad; nüüd on `neskene rull kõhe kenega ivab Lüg; [odrad] Pidid aganatega ühäs `uuesta [masinast] läbi `laskema, ivama. `Ennevanast ivati `tünni sies `nuiaga Jõh; Odrad `lauti kihina maha, `suure puu`kühvliga `tampides ivati okkad teradest `lahti IisR; `ohre üksipäini ivatakse `aetakse teist `korda läbi - - vilja peksu masinast, vanasti kui ivati, obused `pahmasid HJn; Mõned ivasivad vankriga. Mõned ivasivad tambiga. Muidu kui ei ivanud, siis jäid teradel õkkad kui orgid külge Trm; `ku̬u̬t́egä kua ivati [otri] Kod; `Otrade ivämise aeg sai kõik [pahmas] `äśti ärä pöörätud KJn; `keśvi iväti, `aeti vangerdega annad ärä Ran; ega oma `kesvi es ivätä, `paĺlald `müimise kesvä iväti Puh; kesi tahab ivädä, siss lähvä saba takast `kesvil Nõo c. kühvliga visates tuulama `viljä ivatasse - - visetasse. `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh d. kett eemaldama vanamees `tampis `uhmri sehes odre [kruubiks]. `õrnalt `tampis üks tuńd `aega. siis ivab selle kee päält ära Äks
2. hommikuoodet sööma kui ommuku varra koheki `väĺla `minti, üteldi et: ivame enne veidikse; läits `väĺlä kotust, es ole sukuki ivanu Kam
Vrd ivatama, jüvämä
1. (seemne)teri välja peksma või puhastama a. ivasid välja peksma või poetama päid ivati, puu labida `õtsaga `riista sies. riialuse põrandal ivati obosega ka Lüg; `Lapsena sai rukkiteri `piadest ivada; `Käisime salaja `erne `aasa `kallal `erni ivamas IisR; kui põhud juba puestatud, siis ibatakse veel `ohri, et ibad `väĺla lähvad [peadest] Nis; Ivamisega (teistkordsel vardaga peksmisel) tulid peadest välja veel sinna jäänud terad KuuK; [odrapeade] ivamine oli enne sabamist Sim; nisu kua ivati - - nisu teräl one `niske tupp `ümber. tambiga ivasima [teri välja]; ku one kuppa vi̬i̬l ulgan [linaseemneil], siis ivatasse vi̬i̬l `vankrigä Kod b. odraohteid kõrvaldama kui õlid juo õled kõik ärä `võetud noh siis `jälle ivasivad sedä [odra]pahmast; kui rei on `peksetud ja obosed `talluvad õkkad maha `õtril, siis obosed ivavad; nüüd on `neskene rull kõhe kenega ivab Lüg; [odrad] Pidid aganatega ühäs `uuesta [masinast] läbi `laskema, ivama. `Ennevanast ivati `tünni sies `nuiaga Jõh; Odrad `lauti kihina maha, `suure puu`kühvliga `tampides ivati okkad teradest `lahti IisR; `ohre üksipäini ivatakse `aetakse teist `korda läbi - - vilja peksu masinast, vanasti kui ivati, obused `pahmasid HJn; Mõned ivasivad vankriga. Mõned ivasivad tambiga. Muidu kui ei ivanud, siis jäid teradel õkkad kui orgid külge Trm; `ku̬u̬t́egä kua ivati [otri] Kod; `Otrade ivämise aeg sai kõik [pahmas] `äśti ärä pöörätud KJn; `keśvi iväti, `aeti vangerdega annad ärä Ran; ega oma `kesvi es ivätä, `paĺlald `müimise kesvä iväti Puh; kesi tahab ivädä, siss lähvä saba takast `kesvil Nõo c. kühvliga visates tuulama `viljä ivatasse - - visetasse. `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh d. kett eemaldama vanamees `tampis `uhmri sehes odre [kruubiks]. `õrnalt `tampis üks tuńd `aega. siis ivab selle kee päält ära Äks
2. hommikuoodet sööma kui ommuku varra koheki `väĺla `minti, üteldi et: ivame enne veidikse; läits `väĺlä kotust, es ole sukuki ivanu Kam
Vrd ivatama, jüvämä
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|