iuk1iukEmm, g iugaKhk(jiu-; g hvjiua) Rei, iugiRei, iuguReiHlsKrk, p `iukaKodRõn, `iukuVil; hiuk g hiugaPhl, `hiugiKuu; ill `iukuSJn 1.kleepiv või veniv aine; sade, (vedeliku)pära; soga, kõnts, lima nii `peenised jahud – tainas kut jiuk oleks olad; kut `jiuka jooseb tagand `välja (vedelast roojast); kui lumi vihmata sulab, siis jääb maa `pεεle suur `valge jiuga ~ jiua kord; mahlal on nii pailu `jiuka [sees]; mere muda mis `seoke löri, lima saab iugaks kutsutudKhk; Tuhlikeedu vesi läind nii paksuks kut iukEmm; Pudru `kardulid peab `trampima tuliseld, muidu lähvad iugiks; Akende `kleepimiseks - - möni külm keedet `kardul trambidi laua tüki pääl iugiks; Ölut oli `otsas, iuk ainuld venis ölleriistast `väljaRei; kalja hiukPhl; [järv] ajab `iuka `väĺjäKod; jahud on peeniksed, [õlleraba] lähäb `iuku SJn; taaŕ om iugun, ku taaŕ vanas läit́s - - võta taari raba ja iuk äräHls; vahel on lohk kuivass jäänu, küben `iuku om vi̬i̬l sehen. libeve iuk; [kaljaastjas] iugutse õle virutide `puhtess puha, et iva iuk läit́s `vällä puha; peenikse iuguge `kinni joosnu, [taar] ei `nõrgu änäpKrk; taari iukRõnVrdiuhka, juuk1 2.(tera) tuum nüüd om `veskil är tett, iuk ike, viĺla iuk, periss viĺla `iuku sööveHls