ittineitti|ne g -se 1.jultunud, häbematu; ulakas sugeda hakkad `saama kui siin ittiseks lähäd (üleannetust koerast); Ne `nuored on ittised neh `aeva `käüväd `vargal kohe ja `rääkiväd `ilgest ka; Vai tä `oskab sis hüäst `rääkidä, tuleb kohe nii ittise juduga; On igä üks ittine `naiste`rahvasKuuVrditikas2 2.„manguja, nuruja“ – Kuu