itkulineitkuli|ne g -seKod; ikuli|neTrvKrkRäpSe, g -sePuhNõo, -tseVas, -dseLut, -nõPlv, g -tsõSe, -lõ|ni g -dsõKrl 1.nutune, nutusegune; pisaraterohke itkulise ja aleda `näogaKod; kui teil andass `aiga `uusi, andass `aiga ikulinerhvlKrk; Ku taivasikk mökutass, saa naaruline aasta, ku kikatass ikulineVas 2.nutule kalduv, viril; halemeelne `väega ikuline laits, ü̬ü̬ `otsa röögipNõo; kes `pehme `süämega, om ikuline inemine; ikuline `mõŕsja (nutab pulmas palju) Se Vrditkune