itkitk g itkuLüg/`i-/ Kod; `itk(u, -o) Vai; ikk g ikueL; ikk(u, -o) Vai 1.nutt, nutmine `silmad juo `itku `turvil; [võta suurem marjakorv] egä korv `itku ei akka kui vajaka jääbLüg; `lapsel `itku `lahtiVai; alate tulen pojalt itkuga; ise itkul (nuttes) tuli `seieKod; ku siĺm sügelep, sisssaab ikkuHls; ikk tule periss `pääle selle valuge; miul olli `keŕge ikk (hakkasin kergesti nutma) Krk; oora ikk ehk `ju̬u̬bnu jumala`pallemine tu̬u̬ olna üitsNõo; kui tu̬u̬ laits ärä `ku̬u̬li, siss tõmmassime ikkuRõn; ikk tüküss pääleʔ, õs saaʔ ikku tagasi `oita; ikk tulõ ilu pääle, piĺl piḱä naaru pääleKrl; ni˽pikkä ikku ei massa sul ikkõʔ; Mu ikuʔ omma˽kõ̭ik ikõduʔ; siss `naksi ma ikulõHar; ma es saaʔ muido seletädä˽ku iku läbiPlv; esä imäga lät́si minev`aaśta ikku `naarma (mullu abiellunud tütre juurde varrudele); `väega `jõrvass, aase ikkoRäpVrdikund 2.nutulaul, itk – Se