isuneisu|neTrvNõo, g -se HääSaa, -tseHlsKrkRanSan; isunõUrvRõu; iso|nõPlv, g -dsõRõu(-tsõ) Vas; komp isutsembHel 1.hea söögiisuga, ablas; näljane üks (tall) tuleb `tirsma, teine lähab minema, vat nad on isusedSaa; tühjä levä mõhe päält ei tohi [rase] süvvä, siis laits om isune; ta om nõnda isune, ta sü̬ü̬ss ma˛i·lma `puhtess. si̬i̬ om isune lu̬u̬m `kangestKrk; sü̬ü̬t sa seräst `nõrka [toitu], olet jälle isuneRan; kunass ruvva kuĺp isunõ (söögitegijal on alati kõht täis) vai taare käśk janunõ Urv; maʔ olõ isonõ (tahan süüa); kunass kuĺp isonõ, vai kopp janonõVasVrdisanõ, isuline 2.himukas, himuline lehm om nii isune vi̬i̬ pääleNõo