istja1 pl `istjaʔ, -ś- 1.paastueelne ühisketrus või ühine käsitöötegemine (koos õhtuse lõbutsemisega) ku om lihasüük, siss om õga õdagu `kuĺä·ńja, `istjide `aigu; `istjaʔ omma niisugudseʔ, et noorõʔ [tüdrukud] tuvvass kokko, kel kui paĺlo sugulaisil [neid] om. `kutstass `istjaʔ kokko, siss tulõ [õhtul] `poissa; nätäl `aigu omma `iśtjaʔ, tüüd ei tiiʔ [õhtul], kel siss `päivä om ka natukõnõ võet sukka kutaʔ vai midä; `iśtja tulõva, nädälist aost `tu̬u̬di `tüt́rigu `istma - - kõrrast vokkõ tarõ täüś, kõ̭ik präädidiSeVrdistõline 2.ühisest koosviibimisest (istja) osavõtja `Iśtjõt kośtitidi õks paŕõbakõsõgaʔSe