ise|äranis-äranissporR(-ssKuu) S(-ε-Khk) L, JuuKuuKAmbVMrIisLaiPlt, -ärä-LügJõhKhn, -erä-Kuu 1.eraldi, lahus; lahku; omaette `Aabramiotsa talod, nied on `Soldina `moisast mere `puole, iseäranis `metsa `servasVai; panid teised `tuhlid ise äranisKhk; me võime kahekesi iseäranis juttu aada Muh; `keldred isiäranis, mitte maja `küĺgisAud; [tuul] `viskas rukki akkjalad nii laiali, et iga vihk oli iseäranisJuu; esi`otsa olid viel `lambad iseäranis [karjas] VMrVrdesiäränis, iseäranisse 2.eriti, väga; eeskätt mina olen ise äranis närb `süömaVNg; ise äränis siin `nende talu, sie on `niske pae`päälne [maa] Jõh; saju eel iseäranis kajud `kuivavadKhk; [lõnga] Kera veereb, nagad `lostuvad maha ja `saśsi kõik, linane lõng vi̬i̬l isiäranisHää; naistel olid ka mõnel olid tossud. iseäranis kis karja laudas käisivadKuuK; [vahel] ilm ise on soe, aga tuul on jahe. seda on kevade ise äranisLaiVrdiseerani 3.(atribuudina) eriline; iseäralik pahu`jutlus, üks isiäranis lugu nendele (armulaual käijatele) Jäm; mis tõrudega söödetud `olla - - `seuke iseäranis mekk oli sihes [sealihal] Pöi; kes `seuksed iseäranis inimesed oo, neil o `kalkunidMuh Vrdiseäranes