Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
põlv põĺv (-l-), põli g põlve Pöi Muh L(põlb g põlbe) K I M T, põlvõ Khn Võn Ote San V, `põlve Lüg Jõh IisR; pöli g pölve Sa Hi Noa Ris HMd; polv g `polve Jõe Kuu Hlj; `polvi g `polve VNg(n `polve) Vai
1. (jala osa) `lillitab last `polve peal Jõe; `Sielik‿o kulund juo `polvild (põlvede kohalt) hidunaseks Kuu; õlin `põlveni sies, `põlvist `saate Jõh; `Linna`poistel olid `püksid üle `põlve, maa omadel `alle `põlve IisR; ta‿i `nötkund mette pölvist Khk; nii lühiksed kuued, kas `pölves pole külm Kaa; pölve `sisse `kargas `kange valu Vll; Kesk soos, seal oli esiti `eina `põlve, koared olid nõnda, et `andis öle `astuda Pöi; mina‿p taha näha, et põlved `paljad oo Muh; Mihel aa meri pölvini (suurustajast) Emm; tüdruk pannund pεε oma pölide pεεl Käi; ma `aasin nüüd kõbad lapid püksi põlvete (põlvekohtadele) `otsa Mar; istub, jalg põlve ots, mis tal seal teha oo Mär; põli `väĺlas, sukk on purus Tõs; `põĺbe pial oli kasuktekk (pulmasõidul) PJg; jalg läks põlbest paegast ära Vän; sipelgad jooksevad mödä `põĺvi üles Juu; nii sügav vesi on eenamual, et põĺvini oleme sies JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; `nõrkesin kohe põĺvist ää Koe; ahju ies `ernede pial `paĺla `põĺvede pial VMr; irmuga ka võt́tis põlved värisema Sim; lühikokene one si [vilja] kõŕs, kukele `põĺvi Kod; obesel on lakk kaela pial, kui ära `lõikamata, ulatab `põĺvi Ksi; kirjutas põlve pial Lai; põlved `paistsid `pükstest `väĺla Plt; mina vi̬i̬l põle `põlvede piäl `kartulid võtnd KJn; pane teḱk `põĺve `pääle Trv; jala põlvist valutev Krk; `õĺgist - - põlle piäp nii pikä tegemä, et põlved ja kõ̭ik om põlle seen Ran; sääl `olli igävene müĺge, ma vajosi üle põlve `sisse Puh; temä kah määrd `põlvi lambieliga Nõo; taa mägi, mis tast üles tulla om, taa võtt võõmu ärä põĺvist Võn; ma võta sinnu `põĺvi `pääle, ma kõiguda Krl; mu leĺl oĺl keńksepp, tu̬u̬ `leie vasarõga henele periss kõvastõ põlvõ pääle Har; ei˽tiiäʔ, mis mul tahn põlvõ seehn osahuss, halluśs um Rõu; tiä oĺl kõminu kül˽tedä, külʔ `ruśkuga, kül˽põlvõgaʔ Plv; põlvõ koruʔ mi̬i̬śs (kääbusest) Se
2. mingi põlvesarnane ese, detail; millegi käänukoht `piida `polved ehk `keula`laua `polved - - olid `täüest `kolme`nurkased, siest olid vähä kumeraks `leigatud Kuu; `kaste`eina `kõrrel ja `pilliruol on ka `põlved, `jätkude kõhast siis `kasvab `kõrgemast Lüg; olime tuuligu `pölvede pεεl Ans; [vankri] `vehmer kεib `pölvede vahel Khk; kui obu sai ede `pandud, siis `pandi aisad [vankri] `pölvede `küĺge Kaa; Ratta põlved olid ees ige sihes, kus aisad `kinni olid, kaks lühikest puud Pöi; vända põĺv Trm; `rüäle jäiekina˽põlvõ˽`sisse (murdunud rukkikõrtest) Vas; põlvõgaʔ `koŕsnaʔ Se
3. põlvkond; inimpõlv; ka eluiga sel `polvel enämb ole niisugusi kaap`jalgu ega ka ole `painijast Kuu; eks järeltulev põlv peri Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest Jõh; `Selle `põlve inimesed `tiagi `raskest elust kedagi IisR; vanam pölv, vanamad `tεεdvad sedissi `aśju Jäm; see igab veel mütu `pölve ää Khk; omaksed on üks pöli, sugulased teisest kolmandast pölvest Vll; inimesed kasuvad `pεεle, üks põli teisele Pöi; kiviaid seisab põlvest põlveni Muh; Kivikatus on isa eaks ja puja pölveks Emm; nende patod nuheldakse nendele kätte kolmandamast ja nellandamast põlvest saadik piibl Kul; kuus `põlbe määletä mina Vig; seda `põlbe me pole näind, kui teo `orjus oli Mih; üks põli oo kokko`oidlik, teene põli `pillab Tõs; `Meite põlvõ rahvas sai `mjõtmõsi sõdasi nähä Khn; noor põli ei kujo ega mõistagi `korvi teha Aud; mis põlvel ta `sõnna on jään, sie nõgu Ris; mina peaks `seitsmes põli rahvast sii olema Rap; `nüitsel põlvel neist (naeritest) suppi enam ei kiedeta KuuK; viies põĺv on juba täisvereline (tõuaretusest) JJn; kolmas põĺv viel `üeldasse olema sugulased, neilat enam ei riagita VMr; isa east, poja põlvest, `tütrele viel tükist ajast VJg; vanast oli mõnel `rõuge `aŕmisi nägu täis, selle põlve `rahva ulgas ei ole Sim; uvvem põli `ütleb: virmalised `vehkleväd, vanad `ütlid: virmalised `tapleväd Kod; ega meie seĺts ei ole `väĺlä läind Kaarepere vallast, `mitmest põlvest juba Pal; seetse `põlve nään mina, nii kavva olen elanu ja `põlvesid nähnu Äks; riie on `nüitse põlve `rahva sõna SJn; mis nüid on näänud si̬i̬ põĺv, `irmu ja valu `tunnud nõnda‿t Vil; mia tää kolme põlve elust kõnelte Pst; üits põĺv kaoss, tõine akkass eläm jälle, ilm tühjäss ei jää; sedä tää mia joba ammust põlvest Krk; säedse `põlve om minu esä vanembat sääl elänuva Ran; õlekatuss om põlvest `põlve, kes mõśtap tetä Nõo; mi põĺv oĺli tsuvva jalan, inne tu̬u̬d oĺliva viiśo Võn; si̬i̬ pedä `vasta, si̬i̬ om igävene, si̬i̬ sais põlvõst `põlvõ Har; lätt põlvõst `põlvõ tu̬u̬ nimi Plv; üte põlvõ elänik, tu̬u̬d ei saaʔ põlitsõss `rehkendädäʔ Räp
4. mingi elujärk või aja periood `Maunus ise oli mihe `polvess `väikäne `kuivetand mies Kuu; eks mul on omal nüid vana põlv kääs, ei `jaksa enämb tüöd teha Lüg; `pulmi, neid sai `peetud ikka nenda tali`pölves, kui juba kena ree pidu oli Krj; nooremalt pölvelt käisi `Riigas Pha; Mis nüid änam on, pisike põli `möödas, poiss juba jala taluja Pöi; ikka `talve `pölves tapedi [loomi], kui külmaks hakkas minema Phl; noore põlve asjad‿o küll `meeles, aga mis vanamas `põlves oo, see akkab ää unuma Muh; ma olen nüid inimese põlves (täiskasvanu) Mar; kis neid `vankre põlves vädama akkab, eks kui lund tuleb, siis vää Mär; tüdreku põli, [siis] tuli ikke vikatiga `niita ja loog võtta ja Aud; Kangid leegitama peab kevadi varakult lume põlves PJg; `mõtlesin, et pesen selle veel sui `põlves puhtaks, aga ei soand Juu; üks`piilist `tehti naśtele kleidi`riideks, vanas põlves seda üks`piilist ei `tuntud JJn; kabuluom on `väikses põlves kohitsetud Kad; `veiksen poesikese põlven õli juba `kuknud - - mehe põlven kua enäm ärä ei paranenud Kod; siin nukas ei ole mina lapsest põlvest saadik nähnud koda Äks; noores põlves `oĺli `aige ja põdes nõnda‿t, aga vana ikkes `oĺli terve ku terässe tükk Vil; sulasõ põlvõh võt́t mo naaśess Plv
5. eluolu, elutingimused; heaolu, hõlp Vai oled kohe nüd `joude `polve pääl Kuu; sel one üvä `polvi, ei sel ädä ole VNg; kui ei õle `miski segadust ega paha `asja `kuski, siis on rahuline põlv Lüg; Nägid rasked pölve küll Jäm; Saab ka korra paramat põlve maida Kaa; `Sandril on `laidus kunninga põli; `Sõukse rohu sihes on `loomadel põli Pöi; `linnas oo `kergem põli Muh; `aige pöli on raske Rei; ma saa `kerge põlve `peale Mar; ta põle `alba `põlve `näindki Mär; elas sehukest sama viletsad `põlve Kse; ega `enne saand puhata `ühtigi inimesed, aga nüid on neil `kulne põli Kei; Mõni ei teind midagi, jät́tis puha tüdruku teha, eks selle põli old `kergem siis Amb; küll on temal põli ommete Koe; ei saand `eńtsed lapsed nii `põlve pidada VMr; `kuldne põĺv, kõik on küllalt võtta, põle `puudu kellegist Sim; vai `ańti siis `põlve sulle, `pańti `keträmä Kod; juba seda üksikud `põlve ka üle neĺla`kümne `aasta `oldud Ksi; vat sial oli mul alles põĺv Plt; küll on ää elu ja põli Kõp; temä sai õlbu põlve `pääle Trv; karjatsel olli kuri põli; sääl es oole lastel kedägi `põlve Krk; Elu ku ernen, põlve ku põrssal Hel; rikkal om ää põĺv elädä Puh; vesi võtap alt, päiv päält, siss täl (jääl) enämp ei ole `põlve, mugu piäp kaduma Kam; ta om ilman küländ hääd `põlvõ elänüʔ Har; kaŕussil um ka‿ks rassõ põĺv, `kangõ põvvaga˽püsü eiʔ eläjä˽mõtsahn Rõu; vaest `põlvõ olõmi elänüʔ Räp