[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

inar inar Khk Mus Vll Muh Emm Hää KuuK spor , Kad Lai Plt Pil, -|as Mar Khn/jõ-/ PJg Hää Hag Pee Koe SJn, g -a; pl hinara Rõu; ppl inaraid Jõe
1. a hõre, õhuke; kulunud kui verk vanaks lähäb - - siis on tal inaraid `silmi mis on `pienikesed Jõe; kampsuni küinasnukid ka inarad Khk; püksi perse o nii inaraks kulund, ät vaada läbi Mus; Sie (riie) on ju päris inar KuuK; Tal põle mitte inarast ilpu ümmer kaela Koe Vrd inarane, inarik
2. s õhuke või kulunud riie; räbal; pisike tükk, riba nee päti tallad ep kinnita `kuigid kaua, nee oo muidu ühed inarad; üks naha inar (vilets nahk; nahaäär) Muh; Püksipölved on nii öhuseks kulund nat inar Emm; suurd inarad ja narakad reppovad sabas Mar; vana võrgu jõnaras Khn; Poe `jälle oma inaratesse Hää; vanad inarad on viel järele `pükstest Hag; `riide inarad on muas, rätsep oli JMd; `ühte inarastki ei and Pee; Selle inaraga paras sõrme siduda, mis kleidi riie see on Pil; ta on nõnna ära kulund kui üks inaras; ei tal põle `ilpu inart `seĺga panna SJn; Hinara umma sügüsel elaja tapmise aigu lihalõikuhn peenükese soonõhinarakõsõ Rõu || nao suur inaras (kaltsakas) laseb sii Mar

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur