immikeimmi|keVllPöiMuhKhn, g -keseMus, -kseKrj 1.pikaldane; saamatu; vilets oli see üks immike loom, ädavaevalt ät ta aiste vahel kippus; sa oled immike, ei viitsi teha midadMus; Vat see on immike inimene, nosib ja vindub aga peale – kus täna, kus oomeVll; see tuli oo nii immike (pisike) etMuh 2.lstkesimene sõrm [loetakse pöidlast alates] iśsike, immike, turrtuiuke, varrvaimuke, pisike poogKhnVrdemmike