[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

ema|tagune emahoolt vajav; imev Pisine ematagune `lambatall oli `loutas Jäm; emätagune vars ti̬i̬b paĺju `kuŕja Kod; `säitsmä `aastatse om emätagutse latse, na‿m jo rumala Ran; emätagust `varsa reht sõkutama es panna Nõo

nisaline nisali|ne Rõu Se/-nõ/, g -se Puh Nõo Võn Plv, -tse San Vas, -dse Urv; nisalõ|ni g -dsõ Krl emapiimal, rinda imev `pääle emä `ku̬u̬ĺmist jäi järele nisaline laits Puh; nisaline laits `olli, sügise ta `süńdusi Nõo; nisalõdsõ latsõ mant ei või ärʔ mindäʔ Krl; täl um vi̬i̬l nisaline lat́s, kos ta iks kotost `saasõ Plv; nisalinõ lat́s, nissa sü̬ü̬ vi̬i̬l Se

nisane nisa|ne g -tse emapiimal, rinda imev nisane laits, ku ta emäd näeb, siss ta röögip kas vai `lahki Nõo

nännälinõ nännälinõ imev (laps) nännälinõ lat́s kotoh, miä `nännä sü̬ü̬; kas nännälitsi om Se

puuk2 puuk Krj Rid Mar, g puug|i Khk Rei Phl Vig Kse Saa Trm Kod Trv, -a Jäm Khk Kir, -u PJg Tor Hää, `puugi Kuu Jõh; `puuki g `puugi Vai; n, g `puuka VNg verd imev putukas sie `puuka tule inimese `külge ka VNg; `puuki on `luomi küles suvel - - peräst `lähtö `suurest Vai; Tänavu on palju `puuka Jäm; puugid `lähtvad loomale `sisse Rei; kassil palju `puukisi pεεl Phl; `vaata kui suured puugid täl `seĺges oo Vig; mõnel oo nahk nagu puuga `auka täis Kir; puugud oo lehmal naha sees Tor; puuk kukub sul `küĺge ja poeb naha `alla Hää; puugi ammustus on mürgine, aab paśtetama Saa; puuk tükib naha `alla Kod; mõts oli `puuke täis nõndagu Trv