imestamaimestamasporR(-mma) eP, -emeHlsHelSan, -ämäKuuLüg(-a) Kod/-ss-/ KJnT, -ämmäVai 1.imeks panema, imestust avaldama ku nie `endised inimised üles `tousisid, küll ne imestäsid (imestaksid) Kuu; Küll näväd imesteti, kuda sie sedasi saab `õllaJõh; külä `rahvas imestäsiväd, kust nämäd sene raha `saivadVai; se ju üsna imestamese vεεrd, et se poiss on sene tüdruga vetndEmm; ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsiAmb; imestab iga aśja ülePal; rumaluisi `tehtud et imesta ääPlt; ma `õkva imesti, et ta nii ruttu valmiss sai Ran; sedä ei või ärä imestädä minaKam 2.(imestamisega) kaetama imestämine `mengu haguri `perse (öeld, kui ei usuta nõidust) Kuu; leib on imestettu ei akka `kerkima; `kiegi oli `piima `vahtinu ja imestannu; ku `toine imesta `kanga `välja, sis pida `ütlema [kaetuse vastu]: se olisi `palju ilusamb viel kui sinu sitane nena ei olis üle käinuVNg; tohohh kui `priske laps! (vastatakse kaetuse vastu) imesta `itsi ja `musta `kassi `putsiJõh; ta imesti `lapse `ninda `vällä, et laps jäi `aigest ja suriVai; [laps] oli rahutu. `ööldi, et laps on ää imestudKul; `enne‿i tohitud `luome `võeralle inimesele näidata et pärast imestab äeKad; võõrasema `ütles, et mina olen isa käe ää imestandSim; tämäl õli kuri siĺm, nigu `piäle lei, kõhe imessäs äräKod Vrdimeldama1, imetama2, imetsema