ilma|maa 1.maailm, maakera `ilmamaa `suurust ei õle `keegi `mõõtandLüg; [koolis] `ilmlik raamat oli, ilma maast `rääkisPha; ta on ilma moad läbi käindKos; minul ei ole midägi sest ilmamaa munastRan; Olt ku üt́s ilmamaa risu (tõbisest) RõuVrdilm-maa 2.(intesiteedisõnana) ilmama, maailma keeletu meeletu, ilmamaa tark = pässermNõo; ei olõ˽kätt ei˽`jalga, esi ilmamaa tark = kell; Tu̬u̬ sälätäüś oĺl ku üt́s ilmamaa laiv sälähnRõu