illukeneillukeJaaVigVJg, g -seMuhKse, -ksePil; illuke|neMusMuhVJg, `i-R(-keIisR), g -se 1.aeglane, tossike `ninda `illukene sene `tüega, et ime koheVNg; `Illukesest mehest `õiget `põllumiest [ei] saa; `Illuke takkerdab nigu kana takkusIisR; Oli arsti juurde minekuga na illuke, nüüd on aigus kaugelVig; sie tüdruk on illukene ei sua `tüega akkamaVJgVrdiljukene, hillukas 2.tilluke Mina ise illukene, müö tieda tillukene rhvlKuu; Kena illukene lapsMus; pisikesed illukesed sirbid käeMuh