illerdamaillerdamaSaMuhRidKseHanAudHää 1.lipendama, lehvima; narmendama kase illerdid illerdavadJäm; pane see närts tuule käde illerdama; leheb nii nobest, säŕk illerdab üsna üll tuule kää; `iused illerdavad tuule kää Khk; Õhtuse vaikse tuule kääs aava lehed illerdavad; Kui omiku puude põõsaste vahel irmus pailu `võrkusi - - `vastu `päeva vaadates kõik illerdas, siis oli `varsti tuul kää Pöi; Näu nahk illerdab pääva põlemesest; püksi põli illerdab Han 2.tikkima illerdab, mis ilusti `väĺla [õmmeldakse] AudVrdellerdama1