iiskann`iiss|kann (-s-) g -kannusporSa(`ees-Jäm), EmmsporPä, JuuKoeTrmLaiPltHel, -kaǹnuIisR; `iiss|kańnNõoRõuPlv, `iiśs-KrlHar, g -kańni (-nni) 1.kastekann `Enne kui meil `iiskaǹnu ei old, `kasseti `taimi läbi `saunavihaIisR; `Iisskannuga kastetakse `taimidKaa; `mölder `kallab `iisskannuga jahu `peale vettTor; `iisskannul on ku sõõl toru `otses Hää; `iisskannuga kastetakse Juu; pikk nina nigu va `iiskannu toru Lai; võta noʔ `iiśskańn, leḱi `laossõid t́suuḱmaHarVrdkiiskann, tiipkann, tiiskann, õiskann 2.suurem kann, millega vaadist õlut toodi ja teistesse kannudesse valati – PJgVrdtiipkann