ihkuma1`ihkuma, (ma) ihu(n) SaHi, (ma) `ihku(n) KuuJämVllEmmRei; ihuma, (ta) ihubPha; ehkuma Vll 1.(purjuspäi või ülemeelikult) hõiskama, karjuma; (valjusti) hõikama, hõisates laulma emase `ihkumine kostib `taeva; [talgutel] kes viimase pöllu maha said, viimase piu vöi midad, se siis `ihkus, selle kord oli `ihku(da) Jäm; `pulmade `aega ihuti. ägaüks `katsus teisest valjemini `ihkuda; nii `kange ölut et see ajab `ihkumaKhk; [kui õllele toodi] umalavihad `sönna `sisse, siis `ihkusid mehed sääl - - siis pidi [õlu juues] `kangesti pähe `akma; tuli `ihkudes `körtsist kojuKrj; kui `purjus on, siis ihuda. `pulmas ihuda kaEmm; Peiupoisid `ihkusid köigest körist: `öissa `pulma; kui pulmalesed tulevad on suur `ihkumese kisa `kuuldaRei 2.(loomadest) a.luikama pull `ihkubKuu; söńn läks `ihkudes teisepere `veiste kohe; sönnid `ihkuvad teine `teisel `aidaKrj; Ärg `ihkub, ta kuuleb vist `vöörud `loomiEmm; ärg ihub karjamelReiVrdihkama3b.häälitsema (linnud) kiived `ihkuvad einama pealPöi; jänesehuugid `ihkuved `öösselPhl