igerikigeri|kKuuKul, g -kuHljMärLäLõKhnPäLoTorRisNisKosPlt, -koLNg 1. kidur, kängunud; põdur, väeti roosad [kartulid] oo ike väga igerikud tänabuVig; vili o igerikLih; igerikud lehmad oo `vaese piimaańnigaKse; [puud] soos ikke kõege igerikumad onMih; lillepõõsas on nii igerik `kasvamaPJg; laps igeriku kasugaTor; vana eit on nii igerikuks jäändKos; igerik tall, vasikasPlt 2. aeglane; saamatu ta oo nii igerik `tööleMär; na igeriku olemesega [inimene] Vig; on üks igerik `töölene, ta käe töö ei lähäMih; igerik oma töö `juures ~ oma `töögaTor; [tööd] soa na `tehtud mette. igerik inimeNis Vrdiderik, igar, igelik 3. (mõistatustes) Igerik agerik ise `istub `pingi pääl = keri`lauadKuu; Nui ees, vääts taga, iirekeller `keskel, isi igerik ja agerik, aga istub `istme pial = kass Han