[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
ige1 ige hv Har, g -me R(-mme Lüg) Sa Muh L K I Hls, -ma Ans Kõp Vil; iǵe g -me Ran; igem g -e Ris Nõo; ikem g igeme Puh; pl igeme Kam
1. a. (hamba)ige `Naurab, et igemmed nähä, sis [öeld] et küll on igemmemies; `Lapsel juo igeõts `valge, ku akkavad `ambad tulema - - igemme`õtsa sai `pehme lappiga `tuhrada; `tõinekõrd kui sant `ilma on tulemas, kohotab `amba igemed üles Lüg; Ei saa `toisest inimisest rahu `õlla, igemed sügälävad Jõh; süöb igeme pääld; `leibä jäi igemi vahele Vai; külm vesi akab igemisse `kinni Khk; `amba igemed o `aiged. kotid aab igemete `peale. ole ma neid igemid `raiu lasn küll Muh; söö nõnna `leiba et igemed tulised suus Mar; mul on `tönkad igemes ~ igemetes, ei saa kätte. `ambad on igemete sies Sim; selle `amma ige one kõhe `paistet ja valus. ei tõhi `katsu sedä iget Kod; teine on `pialmene ige, teine alumene ige Ksi; [hobusel] kui õige vanast lääb, siis kasvab `amba ige pikast - - `amba igemest on näha, kas [hobune on] noor või vana Lai; mina pian igemetega `sööma Plt; mõni suśk iǵemit, kui ammass valut, et kui veri iǵemest `väĺlä tuleb, siss jääb valu vähämbäss Ran; lassi `amba `väĺlä tõmmata, nüid igem joosep verd Nõo; igemide sehen valu Kam Vrd ide2, igi1 b. fig (löömisest) `andis `vasta igemeid (nägu) JMd; sai vasta igemeid Iis; igemes, igemesse suus, suhu Panõ piibu `põhja kua igeme; Järjest tubaka roṕp igemes Khn; pani piibu põhja igemesse Juu; pistän igemesse kohe (söön ära) KJn
2. vana kuradi iget (nõidusevastast rohtu) `sulle `ańti, ta oli kohe nõnna igeme `muodi VNg; vasika ige (sõimatakse vähese arusaamisega inimest) Har
1. a. (hamba)ige `Naurab, et igemmed nähä, sis [öeld] et küll on igemmemies; `Lapsel juo igeõts `valge, ku akkavad `ambad tulema - - igemme`õtsa sai `pehme lappiga `tuhrada; `tõinekõrd kui sant `ilma on tulemas, kohotab `amba igemed üles Lüg; Ei saa `toisest inimisest rahu `õlla, igemed sügälävad Jõh; süöb igeme pääld; `leibä jäi igemi vahele Vai; külm vesi akab igemisse `kinni Khk; `amba igemed o `aiged. kotid aab igemete `peale. ole ma neid igemid `raiu lasn küll Muh; söö nõnna `leiba et igemed tulised suus Mar; mul on `tönkad igemes ~ igemetes, ei saa kätte. `ambad on igemete sies Sim; selle `amma ige one kõhe `paistet ja valus. ei tõhi `katsu sedä iget Kod; teine on `pialmene ige, teine alumene ige Ksi; [hobusel] kui õige vanast lääb, siis kasvab `amba ige pikast - - `amba igemest on näha, kas [hobune on] noor või vana Lai; mina pian igemetega `sööma Plt; mõni suśk iǵemit, kui ammass valut, et kui veri iǵemest `väĺlä tuleb, siss jääb valu vähämbäss Ran; lassi `amba `väĺlä tõmmata, nüid igem joosep verd Nõo; igemide sehen valu Kam Vrd ide2, igi1 b. fig (löömisest) `andis `vasta igemeid (nägu) JMd; sai vasta igemeid Iis; igemes, igemesse suus, suhu Panõ piibu `põhja kua igeme; Järjest tubaka roṕp igemes Khn; pani piibu põhja igemesse Juu; pistän igemesse kohe (söön ära) KJn
2. vana kuradi iget (nõidusevastast rohtu) `sulle `ańti, ta oli kohe nõnna igeme `muodi VNg; vasika ige (sõimatakse vähese arusaamisega inimest) Har
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|