iganesiganessporeP, igä-KuuMarVigKhnKodKJn; iganisJämKhk 1. iial a. (rõhutava sõnana) üldse(gi), vähegi; aga, vaid, ainult koess sa iganis oled, ikka üks tasane äda ja viletsusKhk; `rääkis mulle keik ää, mis ta iganes `tεεdasKaa; mis seal koosta peal on, see lihab lage kut iganes [kui lüüa küünarnukile] Pöi; veta, mis sa iganes soovidRei; [pulmas oli] `kõike `toitu - - mis aga iganes oli, seda `ańti `süia siisKir; [ta] oli kiitnd et tal `kõike on mis süda iganes ihaldabKei; pane nüüd kus sa iganes paned, tema nuugib ikke ülesseKad; mes ma vähä igänes saen, ike lapseleKodVrdianesb. (koos eitusega) mitte kunagi, iialgi Ei ma sen mihegä hakka igänes merel `käümäKuu; iganes ma sind ei jätaMuh; Ma äi saa seda iganes `täädaRei; tä põle sii igäneski keindMar; põle iganes elus teeste `aśsu võtndKos; sedä põle olnd enäm `ammu igänesKJnVrdigana, iganest, igävel 2. väga; päris, üsna; palju; küllalt, rohkesti – SaLäKaaKhnnatune `puudub sajast, iganes vanaJäm; [sa] neist pulma`värkidest iganes tead, sa oled ju vanam; se sai suurelt maalt `seasta iganes pailu raha; sääl oli inimissi üsna iganesAns; siis oli iganes `löimid `saaja, neid oli `mütmed nägu; kui vahel valgastab, siis annab iganis (kui saju ajal vahel ilm selgib, siis pärast sajab kõvemini); nüüd ta nii iganes `purjus, akkab juba `ihkuma; säält (mere äärest) sai iganis `eina aga nüid pole änam `niita; iganes ma `tahtsi `sönna `minnaKhk; Kuĺlid `kiibavad igänes jaa `otsas, `räimi vist ond; Rohotirtsud siristäväd igänes; Mede vana igänes mies `tuõksõl `käümä; `Piltsi igänes `prahti `korjan, puhastamõ ää; Tugõvatõ mieste käe tüe lähäb igänes; Ond ju igänes (põlastavalt: on ju küll) asi `kiitaKhn