[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

paha|pidi pahempidi rõõvas om kas pahapidi või üvapidi Pst; `panti muist pahapidi ja muist üväpidi Krk

pahu|pidi 1. pahempidi a. sisemine või alumine pool väljapool või väljapoole Tömma kinnas pahupidi Jäm; silm pöörataste pahu pidi ning `vöötaste puru `välja Ans; mardid kεisid ka, pahupidi kasugud olid `seĺgas Mus; Tuli meitele, küll oli vihane, silmad olid pahupidi pias Pha; säŕk sool pahupidi `selgas Vll; ta `olli omingu suure rutuga särgi pahupidi `ülle aan Muh; pahupidi kasukad olid `seĺges Mär; ma pani põlle pahupidi ette Tõs; [Ta] aas pahupidi kassuka `selga ning läks `tönki tegemä Khn; kui [pesu] pestasse, siss tõmmatse pahupidi Saa; pane üvipidi, ärä pane pahupidi, palissusess tunned jo ärä ja kummutusess Kod; `vaatab silmäd pahupidi piäs, kis kurjasti või alt `vaatab KJn; pahupidi köŕt ümmer Krk; ma es tähi üvapidi rätti pähä `panna, iki pahupidi panni Ran; esämehel `oĺli kask pahupidi säĺlän TMr Vrd pahum|pidi b. (kudumisviisist) tahad sa `soonlikku kududa, teed kaks `silma ühipidi, üks pahupidi Kär; Söörilised sukad on, ku kogu aja kujud `lu̬u̬duse `mu̬u̬di kaks `siĺma üipidi, kaks pahupidi Hää; veere koad kaits `siĺmä üvipidi ja kaits `siĺmä pahupidi Trv c. vastupäeva See oo pahupidi keeruga polt Kaa