Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
*hommuku ommuku Saa Äks Ksi Lai SJn Vil M T, ommugu Hel hajusalt T(`omgu) Har/h-/, ommoku Jõh/`o-/ Trm Äks KJn(-ko) Võn(-gu), ommogo Kod, omuku KJn; ummugu Urv Krl Rõu/h-/, hummogu Kan VId(-go Räp); `uomugu Lei
1. hommikul ommuku tuĺli raasike lumelobi Saa;
ommogo ei või `päävä `kiitä egä `õsta aset Kod;
`pańnid ommoku `käima ja `õhtast oli sada vakka [
jahvatatud]
Äks;
pulm `algas alati ike pühäbä ommoko;
`aiged silmäd on omuku rähmägä `kinni KJn;
me seime ommuku iva ärä, nüid es oleki ädä Krk;
ommuku `kastege om kige paremb `niita Hel;
miu vanami̬i̬ss, si̬i̬ sei egä ommuku üte sibula ärä, sibul olna `tervisele `väega ää Ran;
ommugu `kastega ei või `laske ristikaena `pääle eläjit, lähvä `lahki Nõo;
pühäbä ommogu `oĺle nood́e piimä pütte `mõskmine Võn;
mes täst siss vi̬i̬l `karja `aeti, ku ta `omgu ütel ennäst `aige ollev Rõn;
ummugu tuĺl `mäele `õkva `kaemõ, et mis tä kõ̭nõĺ kah Krl;
ääsä hommugu lät́s Har;
nu̬u̬˽niidivä õdagu `ilda ja niidivä hummogu `varra kah Plv;
kül mä hummõĺ hummogo jo lää, `täämbä olõ ei `aigo Räp;
kureʔ täniti äž́ä `uomugu Lei Vrd hommiku 2. homme hummogu kesspääväst jovva vaest ar kodogiʔ; meil om hummogu vana jakapäiv Se