Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
holm holm g holmi Phl, `holma Kuu; olm g olmi Muh Mar, olma Kad; oĺm g oĺmi Hää Ris, olmi Jäm Khk Muh
1. (kivine) madalik, laid; veest väljaulatuv rahn `saimme `sinne - - `holmale, siis olimme siel `holmal siis kolm `päivä ja üöd; `löüetud peräst sie alus siel `Kräämäri `holmie vahel Kuu; Soomes on olmid, suured järsud kivid veest `väljas Khk; laevad `ollid `olmide vahel `kindi Muh; holm, rahu - - meres Phl
2. kõrgem koht maapinnal eenamaa peal‿o suured olmid; kiviristi lilled kasuvad `turbla `olmide peal Muh; Neid `oĺmisi on mõne maide si̬i̬s küll ja küll Hää; oĺmi pial - - lehmad käisid sial `süömas Ris