[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

hirmsasti `irmsasti Jäm spor L KPõ, KJn, -e Muh spor Lä PäPõ KPõ, Kõp Trv Pst Ran Nõo, -st Jõe IisR Muh Hää Ris spor Jä ViK, Iis spor TaPõ, Pst Võn Kam Kan/h-/, -ss Kod, -est Krk; `(h)irmusast(i) Kuu; `irmssast Jäm, -i Kaa; `jõrmsast Khn; `irmpsasti Ann Mus Kaa, -e Khk Aud Kse, -st Jäm Ans/-est/ Kaa Jaa Tõs; `irpsasti Jäm Khk Kaa Aud, -e Jäm Var, -st Jäm Kaa Mih; `ermsast Rid Vig Kir, -e Rid Juu; `ermpsasti Hi(-st Käi), -e LNg; `erpsast Hi(h- Phl), -e LNg, -esti Emm Käi
1. hirmuäratavalt, koledasti küll tema voib rumalasti `rääkida, nii `irmsast et Jõe
2. (kogust või viisi märkivalt) a. kõvasti, tugevasti, väga (palju) `vihma sadas `hirmusasti Kuu; mul ema `möistis neid `irmpsasti neid `loulusid Ans; [tapmisel seale] Römps `pandi nina `peele et äi `karjund `irmpsast Kaa; `öhtu, kui lamp toas pöleb, siiss tubru tikub `ermpsast tule lisidal Käi; ing täis, kirub ja vannub `irmsasti Mär; kaks `korda `eksisin seenel nii `irmsasti ää et Ann; läkastab `irmsast köhida Trm; ku kaŕjussed `irmsass ekotavad, kõhe sadu tuleb Kod; võerasisa `irmsast `oidis meid Pal; sääse salvava `irmsaste `täembä `õhtu Trv; [mehed] edetaren pusõlnuva ja purõlnuva ja `irmsast `rü̬ü̬ḱnüvä Võn; ja köögi`tüt́rigu, nu `pü̬ü̬rsevä `irmsast `naarma Kam; süä `hirmsast valotass Kan b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult siel oli `hirmusasti `hülge siel `kaljul Kuu; Kivindi tänavas oli nii `irpsasti palju kivisid olnd Jäm; sis‿nad `kuumasid `irmpsast `kangest meitele `järge Jaa; pruudil olid `irmsaste pikad `leieri sabad Mär; `irpsasti oli enne tööd Aud; nii `irmsasti vett oli täis [kartulipõld] Pee; vanger kisendäs `irmsass kõvass nagu kured lähväd sügise Kod; minevasta oli nii `irmsast `õunu Lai
Vrd hirmsade, hirmsahe, irmsald, hirmsalõ, irmu, irmuliselt, hirmutudõ