[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

meister `meist|er Aud Plt, g -ri Kuu RId(n `mest|er Lüg) S(`möi- Sa) Mar Kse Han Tõs Khn JõeK JMd Rak VJg Iis Trm Kod Puh Võn, -re Vän Tor Hää Saa Ris Nis Juu Koe KJn M Ran; n, g `meistr|e Nõo Võn Ote Rõn San Urv Krl Rõu Plv Räp, -i Har Rõu Vas Se

1. a. erialaoskustega isik Tämä emä old `enne sen tüö (kupulaskmise) `meister ja sedä ka tüttärele obetand Kuu; `meistrid tegivad neid puu`riistu, `vannisi ja `ämbrisi ja püttisi ja kappasi; `mester, sie `jälle `kieras torosi Lüg; sii pole sedit `pastli `möistrid, kes nad kenast `valmis teeb Kuramaa `moodi Jäm; vana Tiiu tegi neid vammussi - - vana oli suur `möister, kut suur `rätsepp Ans; `veskite `möister Mus; Mihkel oli küll päris sündind vikati möister Kaa; See `istme põha töö oli keeruline töö - - olid kohe `sõuksed `istme põha `meistrid Pöi; nee oo suuremad `meistrid, kes `laevu tegavad Muh; Suure laeva esimene meister (vanemmehaanik) meres vahti äi pea, ta kontrollib, et masin korras käib ja tulemihed ouru oidvad Emm; `Meister märgib tüemehele laõva kuarõ mõõdud ede; Uksõ ning `akna lengid lastassõ `meistril tehä Khn; `meistred `teavad kohe, mis lüli puu ja mis malts puu Tor; iga `meister ei teind `rangisi koa, mis obusel ei akand kaela `piale Nis; `meistritel on `sirkel VJg; `meister ti̬i̬b rat́tid ja raiub maja; si̬i̬ õli `meister, kes tegi käevõrusid õberahadess Kod; vaja `meister `kutsu `ahju tegema Trv; neil es ole vaja `meistrit võtta Võn; and kivve ja savvi kätte pottsepale, ta ei ole esi `meistre Ote; ahu`meistri ja katusõ `meistri olli ma esi Har; kaav́o`kaivja omaʔ `meistreʔ Räp; `meistri, maiu tege - - tege hüvvi maiu Se b. (üldisemalt:) omal alal hinnatud, vilunud isik `ükski `meister ei ole `sündimisest `saate `meister VNg; `meistrist piab õppima, ega `muidu jo `meistrist ei saa; poig on pali paremb `meister kui isa `ongi Lüg; `suuri `meistrisi õli kolm `ainult Jõh; tümpsi (hülgeliha) tegemeseks pidi erilene `meister olema Khk; Töö teeb `meistris Han; `ükski `meister põle `taevast kukkun - - kõik `õpvad Tõs; `meister, kis pienemad tüöd tieb JõeK; `meistritel piab olema kõiksugu tüö`riistu JMd; kui ma nuor olin, käisin ikke `meistrete juures tüöl, ehitusetüöl Koe; `ükski põle `süńdind `meister, kõik on `õpnud Kod; tü̬ü̬mi̬i̬s om kige targep, `meister ei mõista mitte midäge Hls; Üt́ski `meistre olõ õi˽`sündünü˽tark Rõu || piltl Kuĺt on `meister küll, vahest `põrsud tosin poolteist Pöi; sea kuĺt `öötässe koa `meister olabad, kes kirjusid ja `valgid [põrsaid] `valmis teeb Mar c. (millegi peale osavast inimesest) Küll sie on `neie `krutskide `päälä `meister Jõh; Möni on üsna meister selle kuperpalli pεεl; Örisema, selle pεεl sa oled meister Käi; vigurite peal küll `meistred Mär; sa olet `meister ega tü̬ü̬ `pääle Puh
2. (pärmist) Odra leib sai `säätud kas vanni vöi `katla `sisse, `meistert `pandi ka `ulka, see pani ta `kerkima Kaa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur