hinkuma`inkuma, `ingu-R(h-Kuu; -ieLüg), (ta) ingubeP(-o-; e-Mar; `inkmaTõsKJn; iŋŋubPha); `inguma, (ta) ingubVigSimLaiPil, `i-JõhKse, `iŋŋubLüg(-ie); (nad) inguveHel 1.(loomast) a.kurjalt või kiljuvalt hirnuma (ja tagant üles lööma) obune `ammustab teist ehk lööb jalaga, siis `ingub ise seal `juuresHlj; `ingub kui tämä (mära) täkku tahab `saada; obone ka `ingub `vasta kui lüöd `piitsagaLüg; obu ingub vahel, ep taha künda metteKhk; täkk ingub, kui ta määra `juure lähäbJaa; obused `inkuvad, panavad `persed `vastamisi, `jalgadega `raiuvadPöi; kui näd `vastamesi saavad `võerad obosed siis `enkovad naa etMar; [hobune] ingub kohe, `jalga tõstab ja ingub iest koa, sie o tige obune JõeK; täkutsälud `ästi inguvadKad; Peru obune viskab kõhe saba, mõni ingub, aga mõni ei inguTrmVrdhinkimab.indleva lehma juurde minnes eriliselt häälitsema (pull) KuuK 2.(inimesest) a.(kiuslikult) virisema; tihkuma; nutust luksuma – LügSaMuhsporL, HagSimPil`Istus `nurgas maas ja `inkus nutta; `Enne `itkemist ei tule ääl `välla, sis `ingubLüg; [lapsele] mis‿sa muidu ingud. mis `inkumine see olga; laps ingub ning ekib taga [pärast nuttu] Khk; ingub veel tüki `aega `järge (pärast nuttu) Krj; laps iŋŋub ning törgubPha; mis‿sa ingud, nutu `moodi `seatadTõs; laps ingub ja nuudsubHääVrdhinkimab.inetult ja palju naerma, kiljuma Iga plikka ikke `enne `ingub `vasta `poisile; kui `poisid akkavad taga ajama, sis [tüdruk] `ingub ja `viskab pääd kahele `puoleLüg; ää ingu, mis‿sa inimese luom ommetigi ingudSimc.vastu ajama, tõrkuma ühekorra naene akkas `inkuma, `painaja es soa ta `peale jaMuh; tä engob ikke `vasto, [ei] lähä metteMar; mis sa ingud, `öetse lapse `kohta kis tõrgubTõs; kui sunnid ei taha `minna, ingub `vastaKad; sie `inkus (rääkis) `vasta ei tahnd `tullaIis