[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

hingetu ingetu Muh Emm spor L(-o; e- Tõs Aud), Juu Kos JMd Plt, `i- Kuu Jõh, iŋŋ- Jõe/`i-/ Lüg/`e-/ spor S, Hi(-o; h- Phl), g -ma; n, g ingetu Kse Juu VJg spor I, KJn, iŋŋ- Khk Pöi Rei, eńg- Trv TLä Krl(-du), hingedü, -tü Se; ińgetu Ksi; ińgedü Krl; `hiŋŋedu g -tuma p -dunda Kuu; transl eńgetüss Kam
1. (ajutiselt) hingamisvõimetu, hingamistakistusega `Karjane `juaksi `ennast `ingetumast Jõh; nägin ingetumad (rinnust kähisevat) inimest PJg; laps `karjus nii et jäi ingetust VJg; `tahtis ingetust `naerda Trm; ta pit́sitäb minu ingetuss, kui jakk on kõvass ümmert `kińni; mõni laps vihassab, lähäb sinisess ja jäeb ingetuss Kod; joosust ingetu KJn; tu̬u̬ pät́t lei ta eńgetuss, ta‿s saa enämb eńgätägi Nõo; tiä juusk `indä eńgetuss Krl
2. elujõuta a. ilma hingeta loom pole hiŋŋeto end Phl; lähäb vanapagan ingetu uńdi `juure [hundi tegemisel] Tor b. ilma eluta, surnud laps kukkus `eŋŋetumast. kukkus `eŋŋeta kõhe Lüg; inimese löön engetumase [välk] Aud c. vilets, jõuetu iŋŋetumad `üiksed (kõlud) Krj; kõnnib jüstku eńgetu Trv; sul om otsani hingedü (vilets) elo Se Vrd ingitu
3. (ajutiselt) liikumis-, tegutsemisvõimetu; halvatud – S Rid Mar Var Juu Kos iŋŋetu inimene. teine käsi puhas iŋŋetumaks jäänd; käsi, jalg `kangeks jäänd, iŋŋetumaks jäänd, veri `seisama jäänd Khk; Lahv läks läbi, võttis parama külje iŋŋetuks Pöi; pahem pool oli iŋŋetu Rei; [ketramisest] sõrm jäi tuimase ja ingetumase Var; kui on jalad ingetumad loomal, siis `antakse [neid] inge teräsi [sisse] Juu Vrd ingeti, ingitu
4. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutu `teinekord tuleb [kirdetorm] `iŋŋetu `vaigist `ilmast Jõe; `Ingetu-vaik [meri, ilma virvenduseta] Kuu; näil koer nagu ingetu rojo Kod; Kui Käärdi isä `oĺli pimesikk, siis alles sai sedä ingetud `naeru nigu kole KJn