[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

himukas a < himu
1. himustav, himuline siä oled nii imugas inimene: kaig‿`asja imustad Vai; lapsed nönda immukad minemas Khk; imukas laulu `peale Amb; temä (karu) ei ole vereimukass (verejanuline) Hel; noorõʔ `tüt́rigu ja poisi omma luśti pääle himmukatsõʔ Har; himokass `teedu pääle Se Vrd himulik, imune
2. ihar, himur kis sedavisi `ühte `puhku isastega `ümber ajab - - või isane emastega, see on immukas Khk Vrd himulik

himulik a < himu
1. himustav, himuline sie one imulikku laps sie `tahtu üht`puhku üht ja toist VNg; tä on kohejoonega üks õppimese emmolik Mar; noored inimesed on selle jahi aśsa `piale imulikud Pai; kits on imulik `jälle `lehtede `piale Lai; see on mul `ästi imulik (meelepärane) toit Pil; si̬i̬ lait́s om raamadu pääl imulik Krk; ma liha `pääle nii imulik ei ole Nõo; himolik inemine, ku raha`maŕki om, midä näge, tu̬u̬d ost Se Vrd himukas
2. ihar, himur `niisukene imulikku ja `kiimalust täüs VNg; poiste `piale oli ta (vanatüdruk) veel imulik Plt Vrd himukas, himuline

himuline a < himu
1. suurt himu tundev, himustav `Tantsuimulised `tantsisid, `riiuimulised `klaarisid oma `asju `nurga taga Kuu; kalami̬i̬s käib alati mere pääl kalu varitsemas, on kala immulene Hää; nuored, sulased mehed, juoma imulised käisid [lapuliseks] HJn; linnukoerad one lihaimulised; veneläsed `kanged imolised uudiss nähä suada Kod; temä olli igävene kalaimuline Krk; mesterahvass olliva viina pääle imulise Nõo; raha himuline Rõu; orrav om himoline kuusõ kukka `pääle Plv
2. ihar, himur Imulise `märgid on sügävad `kortsud nenä `juurest `alle Lüg; määra on pätsu immuline Khk; jooseb naeste`rahva järel ja löhub `ringi, va imulene Ris; neid mihi om küll, kellel nõnda samma om [valgevoolus] ku naśte`rahval. `siande suure imuliste `kohta [räägitakse] Krk
Vrd himukas, himulik, imur

ira ira Hää M T
I. a
1. ihar, himur; tiirane – M T temä pidäsi `ausest oma `neitsi`põlve, temä es oole ira poiste `pääle; märä om ira ku täkku `ot́sme akkass; Siul ei või paĺlu liha anda, sis läät liiga irass Krk; puĺl om alati ira - - üits om laesemb, tõene om iramb Ran; küll om ira inime, täl ki̬i̬b tu̬u̬ taguots ku `erne li̬i̬m; irmuss ira naesterahvass Nõo; ira täkk, ku `tõisi obesit [näeb] siss ta rü̬ü̬ḱ ku tulen ki̬i̬ss Ote; emä `olli ira, nii om latse ka takast `perrä Rõn
2. erk; peru si̬i̬ (täkk) om `siande va ira, kes `väege elav om Trv; ira olli seantsama, mis iu oben Krk
II. s naer, lärm, müra Ira on kõik `seuke naerukõla ja `rääkimine `ühtekokku, vana inimene ei kannata änam suurt ira; Lapsed iravad, ira paneb kõrvad lukku Hää

isuklad pl himur `onvad `niisukesed tugevad ja `priskid inimised, `onvad isuklad `ühte `puhku [naiste järele] Lüg

kääl kääl, -ĺ g kääli Jäm L(-ia- Var) HJn SJn M
1. püsimatu, vallatu, kerglane (olevus) küll see on üks kääl, teda saab igasse `kohta Mär; vuata kus va kial, irvitäb `piäle `ambad `paljad suus Var; see oo üks va ilma kääl `aukma Mih; igavene kääĺ, uĺakas iki `kangest SJn; laseb ku kääl Trv; om kül‿üits vallatu nigu kääl kunagi Hls; kääli tegema mürgeldama vahel tei `kääli ja sõimaś ärrät, õige müräś Hls || fig võrgutaja, himur mees sii om ää kääĺ küll, kis iki `siante vahva eluge om Krk
2. tugev ja kiire (hobune) Ku obu oo `ästi `süia saand ja puhand oo, sis lähab ta käälise. Kääli obusega piab olema ette`vaatlik, võib `kergesti `lõhkuda saada Tor; teeses talus on suur obuse kääĺ Hää; küll om ää kääĺ obene ehen Trv; kääĺ, ku ta nu̬u̬r ja iluss ja ju̬u̬sk `äste; küll olli sellel üits kääĺ ehen, ilus, lahe jalage, `kõrge ja `uhke Krk
Vrd kään2