Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
hila|kivi nööri või köie otsa seotud kivi a. hila – S elakivid vörgu küĺjes, kut nad ajul ep kεi, nee `pöhjas `kindi, suured nöörid `ümber Jäm; ila kivid keivad vörgu `märkide all Khk; ilakivi `olli ümmargusest pae kivist raiutud, auk `olli sihes ja pael läbi; ilakivi `pandi kahepaela `võrkudele `külge. iga perel `olli üks ilakivi Muh; vörgu hilakivid – vee `hämbre suurused `olled, köis `pande `ümber, nee käisid siiss `vörkudega `seltses; kupud on pεεl ja sεεl all on hila kivi, se hojab nad (võrgud) öhe koha pεεl Phl b. loodimisvahend ilakivi on nööri `otsas, senega loodida meres vett ka Emm; elakiviga proovidi vee sügavust Käi